Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teatel on rändel olevate haneliste arvukus ja nende poolt põllumajandusele tehtud kahjud viimastel aastatel oluliselt kasvanud ning seda on märganud nii põllumajandustootjad ise kui tunnistanud ka ornitoloogid ja keskkonnaametnikud.
„Osalist leevendust lindude poolt tekitatud kahjudele pakub riigi poolt makstav hüvitis. Põllumehed peaksid keskkonnaametile kahjudest kindlasti teada andma, kuigi kahjude õiglases ulatuses kompenseerimisele seab omad piirid riigi finantsvõimekus ja Euroopa Liidus kehtivad riigiabireeglid. Keskkonnaametnikud hindavad vastavalt kehtestatud metoodikale kahjustuse ja selle põhjal arvutatakse hiljem ka kompensatsioon, mis on kuni 3200 eurot aastas tootja kohta,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige ja teraviljatoimkonna esimees Olav Kreen.
Tema sõnul on kahjudest teatamine oluline, kuna see aitab paremini hinnata nende tegelikku ulatust ja mõju Eesti põllumajandusele. “Ainult nii saab selgitada linnukahjude probleemi tõsidust. Seega, hea põllumees, palun anna keskkonnaameti üldisele e-posti aadressile info@keskkonnaamet.ee rändlindude tekitatud põllumajanduskultuuri kahjustustest teada,” kutsus Kreen üles.
Täpsemat infot kahjudest teatamise kohta ja avalduse vormi leiab keskkonnaameti kodulehelt https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/liigikaitse/looma-ja-linnukahjud.
Tänavu viib heidutusjahi tõhususe hindamiseks OÜ Rewild läbi ulatuslikuma uuringu. „Kuna põllumehed on leidnud, et muud haneliste heidutusviisid ei anna piisavaid tulemusi, siis soovitame teiste riikide kogemusele tuginedes heidutusmeetmete hulka ka kevadist heidutusjahti, mis aitaks linde põldudelt eemale peletada ja teeks ka muud heidutusmeetmed tõhusamaks. Eelmise aasta novembris avalikustatud tulemuste põhjal järeldasid uuringu teostajad, et letaalne heidutus oli mõnevõrra mõjusam. Seda kinnitavad ka teiste riikide vastavad kogemused ja praktika. Kevadine letaalne heidutus on kasutusel mitmetes riikides ja haneliste suurenevate populatsioonide puhul on see aktsepteeritud,“ selgitas Kreen.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tunnustab keskkonnaministrit ja ametkondi, kes on mõistnud teema tähtsust ja olnud valmis rakendama meetmeid haneliste heidutuse erinevate võimaluste mõjude hindamiseks.
Samuti tänab koda kõiki kohusetundlikke põllumehi, kes on vaatamata pingelistele kevadistele põllutöödele ja lindude igapäevasele pidevale heidutamisele võtnud vastutuse igapäevaselt panustada ka uuringuks vajalike andmete kogumisse.
Haneliste jaht on Eestis lubatud 20. septembrist kuni 30. novembrini. Põllumeeste hinnangul ületab aga just kevadine rändlindude kahjustus taluvuse piiri, põhjustades põllupidajatele ulatuslikku kahju. Jääb saamata tulu, halveneb konkurentsivõime, tekivad keskkonnariskid. Põllumehed on olukorra leevendamiseks korduvalt teinud ettepanekuid kevadise heidutusjahi lubamiseks, sest teiste heidutusvahendite mõju on piiratud või ammendunud.
Tänavu kevadel viiakse läbi ulatuslikum uuring võrreldes eelmise aastaga.
Seekord uuritakse Eesti erinevates piirkondades erinevate heidutusviiside mõju. Oma huvist haneliste heidutusjahi uuringus osaleda andis tänavu teada 151 põllumeest, kõige suurem huvi oli Lääne-Virumaal ja Tartumaal, kuid suurt huvi uuringus osalemise vastu näidati üles ka Jõgeva-, Järva- ja Saaremaalt.
