Töötukassa nõukogu kiitis kolmapäevasel istungil põhimõtteliselt heaks töötuskindlustusreformi ettepanekud, mis esitatakse valitsusele arutamiseks.
Töötuskindlustushüvitiste süsteemi reformimisega on plaanis muuta süsteemi paindlikumaks. Kavas on lubada ajutist töötamist töötuna arvel oleku ajal, hõlmata töötuskindlustussüsteemi füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE) ja juhatuse liikmed, siduda töötuskindlustushüvitiste maksmise kestus majandustsükliga ning tõsta töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse suurust, teatas sotsiaalministeerium.
Muudatuste kohaselt oleks ajutine töötamine edaspidi lubatud töötuna arvel oleku ajal kuni viis kalendripäeva kuus ning selle eest oleks lubatud saada tasu, mis võib olla ühes kuus kuni 40 protsenti eelmise aasta kuu töötasu alammäärast, ehk käesoleval aastal 216 eurot. Töötule säilivad ajutisel töötamisel töötu staatus, ravikindlustus ning töötushüvitised.
Sarnaselt täna kindlustatutele, tekib füüsilisest isikust ettevõtjatel ning juhtimis-ja kontrollorgani liikmetel töötuse korral töötuskindlustushüvitise saamise õigus. Ettepaneku kohaselt makstakse neile töötuskindlustushüvitist samas määras kui töölepinguga töötajatele.
Kolmanda muudatusena on plaanis siduda töötuskindlustushüvitise maksmise kestus olukorraga tööturul. Selleks antakse valitsusele õigus töötukassa nõukogu ettepanekul pikendada hüvitiste kestust, kui registreeritud töötuse määr on kolmel järjestikusel kuul olnud kõrgem kui 10 protsenti või töötute arvu kuine kasv kolmel järjestikusel kuul on olnud vähemalt 10 protsenti.
Viimase ettepaneku kohaselt tõuseks töötuskindlustushüvitise suurus töötuse esimesel 100 päeval 50 protsendilt 60 protsendini senisest keskmisest töötasust ning töötutoetus 35 protsendilt 50 protsendini alampalgast.
Sotsiaalministeerium saatis esmakordselt partneritele arutamiseks töötushüvitiste reformi ettepanekute paketi 27. jaanuaril. Kui töötukassa nõukogu poolt heaks kiidetud muudatused ka valitsuse ja riigikogu heakskiidu saavad, võivad need jõustuda juba selle aasta suvel.
