Baltika teatel võtsid võlausaldajad toimunud hääletuse tulemusena ettevõtte saneerimiskava vastu.
27. märtsil teavitas AS Baltika, et esitas Harju maakohtule avalduse saneerimismenetluse algatamiseks ning 26. märtsi määrusega otsustas kohus saneerimismenetluse algatada, teatas Baltika börsile.
30. aprillil teavitas Baltika, et on esitanud Baltika saneerimismenetluses koostatud saneerimiskava võlausaldajatele vastuvõtmiseks. Samuti avalikustas Baltika lühikokkuvõtte saneerimiskavast. Võlausaldajatel oli võimalik saneerimiskava osas anda oma hääl hiljemalt 20. mail.
“Meil on hea meel tõdeda, et Baltika võlausaldajad hääletasid ülekaalukalt saneerimiskava poolt, toetades sellega pika ajalooga ettevõtte, mis on andnud märkimisväärse panuse Eesti majanduse ja rõivatööstuse arengusse, äritegevuse jätkumist,” ütles Baltika juhatuse liige Mae Leyrer pressiteates.
Tema sõnul on ettevõttel suur võimalus viia ellu edukas saneerimine, mis võimaldab jätkata nii Baltika kui ka Baltika Grupi tütarettevõtete majandustegevust ning säilitada töökohad Eestis, Lätis ja Leedus.
Baltika ajutised makseraskused, mis viisid ettevõtte saneerimiseni, on firma teatel tingitud COVID-19 puhangust tõukuvast radikaalsest rõivaste müügi langusest ja suutmatusest täita tootmistegevuse lõpetamisega kaasnevaid lepingulisi kohustusi.
“Meie koostööpartneritel leidus mõistmist, et üheskoos see keeruline aeg üle elada, hoida suhteid ning võimaldada päästa sadade inimeste töökohad. Oleme selle eest tänulikud,” ütles Baltika juhatuse esimees Flavio Perini.
Perini sõnul tegeleb juhatus aktiivselt ettevõtte võtmevaldkondade radikaalse ümberpööramisega, keskendudes üha enam innovatsioonile ja digitaliseerimisele.
“Meie kaubamärkide toodang peab parimal moel kõnetama nii seniseid kui ka potentsiaalseid kliente. Paralleelselt peame ettevõttes juurutama tänapäevaseid lähenemisi. Tahame olla julged ja uuenduslikud nii oma rõivatoodangus kui ka igapäevases äritegevuses,” lisas ta.
Baltika saneerimiskava alusel olid võlausaldajad kahes rühmas ja ka hääletus toimus seetõttu kahes rühmas. Esimese rühma võlausaldajatest hääletas poolt 66,67 protsenti võlausaldajatest, kelle nõuete mahu alusel määratud hääled moodustasid 99,61 protsenti kõigist esimese rühma häältest.
Teise rühma võlausaldajatest hääletas poolt 82,76 protsenti võlausaldajatest, kelle nõuete mahu alusel määratud hääled moodustasid 68,86 protsenti kõigist teise rühma häältest.
Saneerimisseaduse kohaselt on kava vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku kõigist häältest ehk nõuete mahust. Võlausaldajate rühmadesse jaotamisel peab see nõue olema täidetud kõikides rühmades.
Baltika esitab võlausaldajate poolt vastu võetud saneerimiskava kohtule kinnitamiseks hiljemalt 25.mail. Saneerimiskava vastu hääletanud võlausaldajatel on õigus esitada kohtule avaldus kava kinnitamata jätmiseks.
Kohus otsustab saneerimiskava kinnitamise 30 päeva jooksul selle saamisest arvates, hinnates erinevate protseduuriliste nõuete täitmist ja muid seadusest tulenevaid aspekte. Saneerimiskava kinnitamise määrust võib vaidlustada võlausaldaja, saneerimiskava kinnitamata jätmist saneeritav ettevõte.
Kui kohus otsustab kava kinnitada, hakkab Baltika saneerimiskavas kirjeldatud meetmeid ellu viima, sealhulgas tasuma saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajate nõudeid vastavalt saneerimiskavale.
