Eesti Väike- Ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) teatas, et on vastu eelnõule, millega tekiks töötajatel õigus haigushüvitisele alates esimesest haiguspäevast ja 40 protsenti hüvitisest maksaks tööandja.
Eelnõu kohaselt tekib töötajatel õigus haigushüvitisele alates esimesest haiguspäevast 80 protsendi ulatuses tema palgast.
Esimesed kaheksa haiguspäeva kuuluvad eelnõu järgi hüvitamisele riigi ja tööandjate koostöös – 40 protsenti haigestunud inimese töötasust hüvitab haigekassa ja teise 40 protsenti tööandja. Üheksandast haiguspäevast kannab kulud haigekassa.
EVEA hinnangul on eelnõu esitatud kujul vastuvõtmine tööandjatele, eriti aga väikeettevõtjatele vastuvõetamatu ning EVEA plaanib lähipäevil esitada riigikogu sotsiaalkomisjonile oma vastuväited selle eelnõu kohta.
Assotsiatsioon on seisukohal, et koroonakriisi tõttu hüppeliselt tõusnud haiguslehtede arv on niigi tööandjatele üle jõu käiv, kuna iga eneseisolatsioonis viibiva töötaja või haiguslehel viibiva töötaja eemalolekuga kaasneb tööandja kohustus otsida asendustöötajaid või maksta ülejäänud töötajatele lisatasu töökoormuse suurenemise tõttu.
Samuti on EVEA seisukohal, et tööandja maksab sotsiaalmaksu ning kriisiolukorras, kus ellujäämine on küsimärgi all ja ettevõtjad on sunnitud töötajaid koondama, on kohatu panna neile tööjõuga seotud lisakoormiseid. “See vaid suurendaks tööpuudust ning tekitaks riigile lõpptulemusena palju rohkem kulu, kui eeldatav kasu haigus tööandja õlgadele lükkamisest,” märkis assotsiatsioon.
“Ühtlasi nõuame 2009. aasta 1. juulini kehtinud haigushüvitiste korra, kus töötajale maksab haigushüvitist teisest päevast haigekassa, taastamist, kuna tööandja, makstes sotsiaalmaksu töötaja töötasult, on oma kohustuse töötaja ja ühiskonna ees täitnud ning tööandjale täiendava kohustuse panek on karjuvalt ebaõiglane. Olemuselt on tegu topeltmaksustamisega,” märkis EVEA asepresident Ille Nakurt-Murumaa.
Ravikindlustuskaitse tekkimiseks tuleb isiku eest igakuiselt maksta sotsiaalmaksu vähemalt sotsiaalmaksu kuumääralt. Seetõttu on vajalik regulaarselt teenida teatud sissetulekut, et töötajal tekiks õigus ravikindlustusele.
“Inimene, kes saab töötasu ebaregulaarselt, võib jääda ravikindlustuseta või olla ravikindlustusega kaetud katkendlikult. Seega on oodata, et senise ebaõiglase haigushüvitiste korra jätkumisel või veelgi tööandjate rahalist koormist suurendava uue korra kehtestamisel suureneb inimeste arv, kes ei ole pidevalt ravikindlustusega kaetud,” märkis EVEA.