Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul peaks riik pärast praeguse kriisi vaibumist mõtlema, kuidas tulevikus headel aegadel eelarve puudujääki vältida.
Riigikogu arutas teisipäeval riigieelarve kontrolli erikomisjoni algatusel Eesti eelarvepoliitikat. Ettekande tegid lisaks Müllerile ka riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Jürgen Ligi, eelarvenõukogu esimees Raul Eamets ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman.
Müller rääkis, et võrreldes teiste euroala riikidega on Eesti majanduse olukord viimastel aastatel parem olnud ja 19 euroala riigi seas oli aastatel 2016–2019 sisemajanduse koguprodukti (SKP) lõhe Eesti omast suurem kolmes riigis.
Eesti struktuurne eelarvepuudujääk oli suurem kui euroalas keskmiselt, 2016–2019. aastate keskmisena oli struktuurne eelarvepuudujääk Eesti omast suurem viies euroala riigis.
Müller märkis, et viimasel neljal aastal on Eesti eelarve olnud puudujäägis, mistõttu on riigi reservid väiksemad.
“Nii Eesti euroala kui ka kogu maailmamajanduse väljavaade on väga ebakindel ja raskesti prognoositav. Euroopa Komisjon prognoosib Eestile 2020. aasta majanduslanguseks 6,9 protsenti, mis on lähedane euroala keskmisele, kus Euroopa Komisjon prognoosib veidi suuremat, 7,7-protsendist majanduse kukkumist,” märkis keskpanga president.
Euroopa Keskpanga värske prognoosi baasstsenaariumi kohaselt võib euroala majanduslanguseks sel aastal kujuneda 8,7 protsenti. “Seni avaldatud prognooside kohaselt saavutab nii Eesti kui ka enamik meie suurematest kaubanduspartneritest oma majanduse kriisieelse taseme uuesti alles 2022. aastaks,” rääkis Müller.
Praeguse kriisiga toimetulekuks ette nähtud abimeetmete kohta ütles Müller, et esialgsetel hinnangutel on Eesti abipakett euroala keskmisest veidi suurem ning abipaketi struktuuris on Eestis suurema osakaaluga investeeringud ja kaudsed maksud ning väiksema osakaaluga toetused.
Jürgen Ligi rääkis oma ettekandes, et jõukohane kulutamine on olnud eestilik traditsioon kaks aastakümmet ja Eestil oli pikka aega põhjust olla selle üle uhke. Ta lisas, et Eesti on tänu sellele olnud mõneti ajast ees, samal ajal kui Euroopa tervikuna ja eriti mõni Lõuna-Euroopa riik, on pikalt elanud võlgu.
“Nende võlad on kuhjunud, nad on pidanud suure aja oma energiast või suure osa oma energiast, majanduspotentsiaalist kulutama võlgade teenindamisele,” ütles Ligi. Ta märkis, et Eesti on olnud selles mõttes stabiilsem.
“Aga kui tendents Euroopas on meeleparandusele, siis Eestis on see täpselt vastupidi. 2016. aastal alustanud valitsus jõudis oluliselt halvendada ka 2016. aasta eelarvet, tõstes sinna kulusid ja sealt ära tulusid, ja ka 2017. aastal algas juba selline allakäik, millele ka rahvusvahelised organisatsioonid hakkasid kriitikaga reageerima,” rääkis Ligi.
Ligi viitas, et riigikontroll on tähelepanu juhtinud sellele, et Eesti tegelik eelarve tasakaal on järsult halvem ja seda isegi prognoositust.
“Kui eelarve reegel lasti lõdvaks, siis lubati endale miinust, mis adekvaatne polnud. Reaalses elus kadus kulude üle kontroll ja eksiti aastaid ühes suunas, miinuse suunas – ja seda nii nominaalselt kui ka struktuurselt,” nentis ta.
Raul Eamets rääkis, et Euroopa Komisjoni ettepanekul rakendati sel kevadel esmakordselt Euroopa Liidu eelarvereeglite vabastusklauslit. Sellega anti riikidele võimalus ajutiselt riigirahanduse nõuetest kõrvale kalduda, et majandust abimeetmetega toetada.
Sellega rakendati automaatselt ka vabastusklauslit Eesti eelarvereeglites, mis võimaldab varasemate vigade parandust edasi lükata. Seega, ehkki valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon 2019. aastal ei paranenud, ei ole valitsusel Eametsa sõnul kohustust positsiooni parandada ka 2020. aastal.
“Praegu pole teada, kui kaua vabastusklauslid kehtivad, aga ka vabastusklausli kehtivuse ajal tuleb tagada, et riigirahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus ei saaks kahjustada,” ütles Eamets.
Rahandusministeeriumi 2020. aasta kevadprognoosi järgi ulatub Eesti nominaalne eelarvepuudujääk sel aastal 10 protsendini SKP-st ja struktuurne puudujääk 5 protsendini SKP-st.
“Euroopa Komisjoni hinnangul ületab oodatav puudujääk reeglitega lubatut, kuid rikkumise menetlust praegustes oludes ei alustata,” rääkis Eamets.
Ta lisas, et eelarvenõukogu hinnangul on oluline, et valitsus esitaks hiljemalt sügisel Eesti majanduse ja riigirahanduse pikemaajalise vaate või mõned stsenaariumid koos kavandatavate sammudega eelarvetasakaalu taastamiseks.
“Ajal, mil majandustsükli seisu ja struktuurset positsiooni on keeruline hinnata, võiks eelarve-eesmärkide seadmisel lähtuda nominaalse eelarvepositsiooni näitajast. 2021. aastal võiks olla lähtekohaks mitte ületada puudujäägiga 3 protsenti SKP-st, mis on üks teada-tuntud Euroopa Liidu kriteeriumitest,” nentis ta.
Toomas Luman ütles oma ettekandes, et ettevõtjad ootavad eelarvepoliitikalt, et see oleks ettearvatav ja stabiilne ning toetaks efektiivset riigi toimimist ja avalike teenuste kättesaadavust. Samuti peab see olema jätkusuutlik ja jõukohane.
Lumani sõnul peab Eesti säilitama ka edaspidiste võimalike kriiside puhuks riigi laenamise võimekuse. “Kui me nüüd entusiastlikult praegu edasi laename, siis suure tõenäosusega meil järgmisel korral seda võimekust enam ei ole või see on väga väike,” ütles ta.
Luman märkis, et ettevõtjaid saab suuremas mahus ja madalama riskiga toetada läbi laenukäenduse, mistõttu tuleks käendusteks antavat summat suurendada. Ta ütles, et Kredexi maksimaalset koguvastutust panga ja liisinguandja ees tuleb tõsta 40 protsendini.
Lumani sõnul peaks riik pakkuma toetust vaid nendele ettevõtjatele, kelle tegevust on kriis kõige rohkem negatiivsemalt mõjutanud. Samuti peavad toetusmeetmed olema läbipaistvad ja riik peab kohtlema ettevõtjaid võrdselt ning tagama ausa konkurentsi.
Toetuse saamise tingimused võiksid tema hinnangul olla seotud riigile tasutud tööjõumaksudega. Lisaks leidis ta, et Kredexi laenukäenduse tingimusi tuleb leevendada.
