Statistikaameti andmetel vähenes kaupade eksport juulis eelmise aasta sama kuuga võrreldes 1 protsendi ja import 6 protsendi võrra; ekspordi langust mõjutas enim reekspordi vähenemine, seevastu kodumaiste kaupade väljavedu kasvas.
Eestist eksporditi juulis kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro ja imporditi 1,3 miljardi euro eest, teatas statistikaamet. Kaubavahetuse puudujääk oli 124 miljonit eurot, mis vähenes võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 77 miljoni euro võrra.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Evelin Puura sõnul näitas võrreldes möödunud aasta juuliga taastumise märke kodumaise toodangu ekspordi kasv. “Kodumaise toodangu ekspordi suurenemist toetas enim desinfitseerimisvahendite ja töödeldud kütuste väljavedu. Impordi kahanemist mõjutas enim raua ja terase, aga ka sõiduautode ning kütuse sisseveo jätkuv vähenemine,” ütles Puura pressiteate vahendusel.
Eesti suurim kaupade ekspordipartner oli taas Soome, järgnesid Läti ja Rootsi. Eksport vähenes enim Taani – 27 miljonit eurot – ja USA-sse – 18 miljonit eurot. Taani viidi mullusega võrreldes vähem põlevkivikütteõli ja USA-sse elektriseadmeid.
Enim suurenes eksport Suurbritanniasse ja Austraaliasse – mõlemaisse 33 miljonit eurot. Suurbritanniasse veeti mullusega võrreldes rohkem etüülalkoholil põhinevaid desinfitseerimisvahendeid ja töödeldud kütteõli ning Austraaliasse töödeldud mootoribensiini.
Kaupadest eksporditi kõige enam elektriseadmeid, mineraalseid tooteid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Võrreldes eelmise aasta juuliga vähenes 10 miljoni euro väärtuses mehaaniliste masinate eksport. Kõige rohkem ehk 12 miljoni euro väärtuses suurenes põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 70 protsenti kogu kaupade ekspordist. Kodumaiste kaupade väljavedu suurenes eelmise aasta juuliga võrreldes 6 protsenti ja reeksport vähenes 13 protsenti. Enim kasvas Eesti päritolu desinfitseerimisvahendite ja töödeldud kütuste väljavedu. Reeksport vähenes enim mehaaniliste masinate ning metalli ja metalltoodete osas.
Kaupu imporditi kõige rohkem Soomest, Saksamaalt ja Lätist. Kaupade sissevedu vähenes enim Rootsist – 26 miljonit eurot –, Venemaalt ja Soomest – mõlemaist 20 miljonit eurot.
Rootsist kahanes kõige rohkem transpordivahendite ja elektriseadmete, Venemaalt keemiatööstuse tooraine ja toodete ning Soomest elektriseadmete sissevedu. Kaupade import kasvas enim Hiinast – 13 miljonit eurot –, kust toodi peamiselt elektriseadmeid ja kaitsevahendeid.
Kaupadest toodi Eestisse kõige rohkem elektriseadmeid, mineraalseid tooteid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning transpordivahendeid. Enim vähenes metalli ja metalltoodete ning transpordivahendite sissevedu ning kasvas väärismetallide import.
