Tööandjate hinnangul on kaugtöö suurendanud töötajate rahulolu ja motivatsiooni ning 68 protsenti tööandjatest plaanib jätkata kaugtöö kasutamist ka edaspidi.
Suurem osa küsitluses osalenud tööandjatest ehk 77 protsenti oli viimaste kuude jooksul pakkunud töötajatele võimalust kodus töötada. Mitmed organisatsioonid on just tervisekriisi mõjul kaugtööd rohkem kasutama hakanud – enne kriisi ei tehtud kaugtööd üldse üle 39 protsendis organisatsioonides ja 38 protsendis tehti seda erandjuhtudel. Kaugtöö oli loomulik töökorralduse osa vaid viiendikus ehk 21 protsendis organisatsioonides.
Piirangute ajal andis enamik tööandjatest ehk 76 protsenti võimaluse valida, kas nad töötavad kodus või kontoris, 13 protsenti lubas kontorisse tööle minna vaid erandjuhtudel ja neljal protsendil vastanutel oli kontor suletud. Mitmes organisatsioonis kasutati kontorit graafiku järgi, et tagada töötajate hajutatus.
Kuigi enamik ehk 68 protsenti tööandjatest plaanib kaugtöö võimalust ka edaspidi pakkuda, mõjutab see kontoripinna suurust vähe – vaid neli protsenti organisatsioonidest plaanib sel aastal kontoripinda vähendada.
Kodus töötamisega seotud riske töötajate tervisele ei ole hinnanud suurem osa ehk 61 protsenti tööandjatest, põhjalikult on terviseriske hinnanud vaid 16 protsendil tööandjatest. 50 protsenti tööandjad ei pea kodus töötajate puhul tööaja arvestust. Vaatamata sellele on enamik tööandjaid siiski töötajate terviseriskide maandamisega mingil määral tegelenud, näiteks rääkinud sellest teemast töötajatega, pööranud rohkem tähelepanu suhtlemisele ning mõned on aidanud ka kodukontorit ergonoomiliste töövahenditega sisustada.
„Tööandjal on üsna keeruline hinnata kodust töökeskkonda ilma töötaja privaatsust riivamata,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Kindlasti on oluline, et töötajad teaksid ja ka järgiksid tööohutuse reegleid, kuid koduses keskkonnas võiks vastutus olla tööandja ja töötaja vahel jagatud. Kaugtöö puhul oleks mõistlik anda töötajatele suurem iseseisvus ja vastutus oma tööaja ja -koha korraldamisel, seda aga kahjuks praegune töösuhete raamistik hästi ei võimalda,“ selgitas Kadri Seeder.
47 protsenti küsitluses osalenud tööandjad leidsid, et kodus töötamisel võiks vastutus töökeskkonna ohutuse eest olla tööandja ja töötaja vahel jagatud, 46 protsenti arvas, et see võiks olla töötaja vastutus.
CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt tõi uuringu tulemustest esile, et tööandjate hinnangul on kaugtöö võimaldamine parandanud töötajate rahulolu ja motiveeritust ning ka töö tulemuslikkust. „Teisalt on aga paindlik töökorraldus raskendanud info liikumist ja koostööd organisatsioonides.“
„Hinnangud kaugtöö mõjudele sõltuvad paljuski sellest, kas tööandjal oli varasem kaugtöö kasutamise kogemus – organisatsioonides, kus varem oldi kaugtöö kasutamisega harjunud, saadi muudatustega töökorralduses paremini hakkama ning hinnati ka kaugtöö kasutamise mõjusid positiivsemalt,“ lisas Henry Auväärt.
Peale tervisekriisi plaanib kaugtöö võimalust töötajatele edasi pakkuda 68 protsenti organisatsioonidest. Iga neljas tööandja ehk 24 protsenti oli seisukohal, et nemad pigem ei jätka kaugtöö kasutamist.
Sõltumatu uuringufirma Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee teevad koostöös tööandjate ja töövõtjate küsitlusi, millega uuritakse nii tööturukäitumist, palkade ja palgaootuste muutusi kui ka organisatsioonide värbamisplaane ja -trende. Tööandjaid küsitleti 2021. aasta mais ja aprillis ning uuringusse andis oma panuse 469 organisatsiooni, kes annavad kokku tööd umbes 50 000 inimesele üle Eesti.
