Maist alates jõustuvad nii turismiseaduse muudatused kui ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus majutusteenuse osutamisele esitatavate nõuetega, mis kaasajastavad majutusteenuse pakkumise tingimusi ja lihtsustavad ettevõtjate tegevust, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM).
Samuti luuakse rohkem paindlikkust uuteks äriideedeks, mis on juba turul, kuid mida seadusandlus seni piisavalt ei toetanud. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul on majutusteenuste turg väga kiires muutumises ja nii ülemaailmsed trendid kui konkurents sunnivad ettevõtjaid uusi lahendusi turule tooma.
„Ettevõtjatel tuleb üha enam panustada uute lahenduste arendamisse, sest mida klient soovis kaks või viis aastat tagasi, ei ole täna enam aktuaalne. Ka praegune viirusperiood sunnib majutusettevõtjaid oma teenusele innovaatiliselt lähenema ja järjest enam näeme erinevaid kontaktivabu, iseteeninduslikke ja digilahendusi. Riigi ülesanne on seda innovatsiooni soodustada ja vähendada nõudeid ja bürokraatiat seal, kus neid vaja ei ole või kus toimib hästi iseregulatsioon,“ ütles Sutt.
Nii turismiseaduse kui majutusteenuste osutamise nõuete muudatustega muutuvad majutusteenuse osutamise reeglid paindlikumaks ja ettevõtjate jaoks arusaadavamaks, nõuete hulk ja detailsus väheneb, samuti vähenevad ettevõtja kulud nõuete täitmiseks. Uued muudatused aitavad Suti hinnangul ka Eesti turismisektoril kiiremini kriisist taastuda.
Turismiseaduses uueneb majutusteenuse mõiste, mille kohaselt loetakse ettevõtja osutatavaks majutusteenuseks lühiajalist, kuni kolm kuud kestvat ööbimisvõimaluse pakkumist. See aitab selgemini piiritleda majutusteenust eluruumi üürilepingutest. Samuti täpsustatakse majutusettevõtte liigitusi. Näiteks ei ole edaspidi toitlustuse pakkumine majutusettevõtetes kohustuslik, vaid pakub ettevõtjale eristumisvõimalust.
Teise olulise muudatusena võimaldatakse majutusasutustel külastajaid elektrooniliselt registreerida ja kaotatakse külastajakaartide paberkujul säilitamise kohustus. Muudatus lihtsustab nii majutusasutuste tööd kui hoiab kokku ka külastajate aega sisseregistreerimisel. Samas säilib võimalus täita ka paberil külastajakaarte, kui ettevõtjale on see meelepärasem.
Lisaks ei ole majutusettevõtetele järkude – hotellide tärnide – andmiseks edaspidi vajalik taotleda ministri heakskiitu. Majutusasutuste tärne ei kaotata ära ning tärnide taotlemine jääb ka edaspidi majutusasutustele vabatahtlikuks. Majutusliidud saavad jätkata tärnide andmist ning sektor saab kvaliteediarendusalaseks tegevuseks rohkem vabadust ja iseotsustusõigust.
Majutusettevõtjate tegevust reguleerib täpsemalt majutusteenuse osutamise nõuete määrus, mille muudatused jõustuvad samuti alates 1. maist. Uus määrus ei näe enam ette detailides täpseid nõudeid teenuse sisule, näiteks ei nähta ette loetelu kohustuslikust mööblist, muust sisustusest ega lisateenustest – näiteks hommikusöök –, samuti ei reguleerita enam sisustuselementide mõõte ega ruumide pindala.
Ministri sõnul ei peaks riik ettevõtjale ette kirjutama, kui suur peab olema hotellituba või mitu kappi toas olema.
„Teenuse kvaliteeti reguleerib konkurents paremini kui õigusaktid ja ettevõtja saab edaspidi suurema vabaduse oma teenust kujundada,“ rõhutas Sutt.
Küll aga reguleeritakse määruses ka edaspidi majutusteenuse ohutusega, eelkõige tule- ja terviseohutusega seonduvaid nõudeid, et majutusasutuses oleks turvaline viibida nii töötajatel kui ka klientidel.
