Tallinna halduskohus ei rahuldanud Neinar Seli kaebust kohustamaks rahapesu andmebürood vaatama läbi tema esitatud teabenõuded ning väljastama nimetatud nõuetes soovitud teave.
Pea aasta tagasi esitas Neinar Seli rahapesu andmebüroole teabenõude, milles palus selgitada, kas viimane on edastanud Eesti või välisriigi krediidi- või ametiasutustele teavet, mis võib teda seostada rahapesuga. Samuti soovis Seli teada, kas rahapesu andmebüroo on teinud asutustele ettekirjutusi või järelepärimisi, milles on rahapesukahtlusele viidatud.
Rahapesu andmebüroo vastas, et tulenevalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusele ja avaliku teabe seadusele ei saa nad oma ülesannete täitmisel kogutud andmeid väljastada. Veel enam: saladuseks jääb ka teave andmete olemasolu või võimaliku andmevahetuse kohta.
“Alguses oli rahapesu andmebüroo nagu nõus [infot jagama], siis mitte,” põhjendas Seli Postimehele kohtusse pöördumist.
Ärimehe mure on mõistetav: Põhjamaid ja Eestit räsinud rahapesuskandaalid on teinud pangad ääretult ettevaatlikuks ning igasugune kahtlus toob tõenäoliselt kaasa ebameeldivusi kontode avamisel ja äritegevuses.
“Küsisingi rahapesu andmebüroolt, et öelgu välja, milles asi. Alguses nad – vestlus käis meili teel – olid väga kompromissialtid, aga siis äkki öeldi, et ei saa. Kui ei saa, siis ei saa. Advokaat ütles, et mul on õigus teada, miks minu järele nuhitakse, ja me läksime kohtusse,” rääkis ta.
Seda, kas rahapesu andmebüroo töötleb andmeid seaduslikult, kontrollib andmekaitse inspektsioon, mille avalike suhete nõuniku Signe Heibergi sõnul saavad nad asja kommenteerida pärast menetluse lõppemist.
Sel nädalal jättis kohus kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende enda kanda.
“Ühelegi teisele seaduses määratlemata isikule rahapesu andmebüroo tema andmekogudes säilitatavaid andmeid edastada ei tohi,” leidis kohus. See tähendab, et kohtul pole alust tunnistada rahapesu andmebüroo tegevust Seli teabenõuetele vastamisel õigusvastaseks.
Halduskohus möönab, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses olev regulatsioon teabe väljastamise kohta pole nii selge kui näiteks julgeolekuasutuste seaduses, kuid sellest hoolimata ei jää arusaamatuks, et rahapesu andmebüroos registreeritud teavet tohib väljastada ainult seaduses sätestatud isikutele, kelle hulka Neinar Seli ei kuulu.
Kuigi põhiseaduses on sätestatud õigus saada teavet riigiasutuste tegevuse, isikute ja arhiivides hoitava teabe kohta, esitab põhiseadus ka sellise teabe andmise piirangute alused: nii ei tohi riigiasutused anda isikutele informatsiooni oma tegevuse kohta, kui vastavate andmete väljaandmine on keelatud seadusega või need andmed on ette nähtud eranditult asutusesiseseks kasutamiseks.
Kõige üldisemalt on seadusega piiratud juurdepääs rahapesu andmebüroo andmekogus sisalduvale teabele ja selle töötlemise õigus on ainult rahapesu andmebüroo ametnikul. Samuti võib ameti juht kehtestada piirangud teabele juurdepääsule, tunnistades selle asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.
“Lisaks eeltoodud piirangutele määratleb seadus üheselt arusaadavalt ära ringi isikutest, kellele võib edastada andmeid, mis on registreeritud rahapesu andmebüroos,” selgitas kohus. “Sisuliselt seatakse sellega seaduse tasemel piirang kõigi rahapesu andmebüroos registreeritud andmete edastamiseks vastavas seaduse lõikes nimetamata isikutele.”
Apellatsioonkaebuse võib Tallinna ringkonnakohtule esitada hiljemalt 28. detsembril.
Seli arvates on tegemist põhimõttelise küsimusega: kas inimesel on õigus teada saada, mis alusel rahapesu andmebüroo tema kohta huvi tunneb ja kas selle raames on teiste riikide asutustele mingeid andmeid edastatud või mitte? “Ma tahtsin küll omavahel asja lahendada, aga kui rahapesu andmebüroo tahab meedia kaudu vastata, siis olgu nii,” lisas ta.
