Möödunud aastal kahanes notaritehingute arv tunamullusega võrreldes pea kümnendiku, samas kinnisvaratoimingute arv vähenes vaid veidi.
Möödunud aastal tegid Eesti notarid kokku 298 433 ametitoimingut, mida oli üheksa protsenti vähem kui 2019. aastal, edastas Notarite Koda. Samas kinnisvaratoimingute arv vähenes mullu vaid kaks protsenti.
Notarite Koja andmtel oli langus kõige suurem toimingutes, mis puudutasid äriühingute asutamist, osaluste võõrandamist ja koosolekute otsuste tõendamist. Lisaks vähenes enam kui kümnendiku võrra ka ühisvara ja pärandvara jagamise lepingute tõestamine. Ilmselt peamiselt reisipiirangute tõttu kahanes väljastatud apostillide arv 12 protsenti.
Pärimisega seonduvate toimingute langus oli madalam ning notariaalseid testamente tehti möödunud aastal kaks protsenti rohkem. Abielusid sõlmiti 2020. aastal 14 protsenti rohkem kui 2019. aastal. Lahutuste arv kasvas kaheksa protsendi võrra.
“Ka kooselulepingute osas huvi kasvas ning neid tõestati möödunud aastal 31 korral võrreldes 2019. aasta 19-ga,“ sõnas Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson.
Ida-Virumaal langes toimingute arv 15, Harju- ja Valgamaal võrdselt 13 ning Raplamaal seitse protsenti. Järvamaal kasvas aga tehingute arv ühe, Põlvamaa kuus ning Võrumaal üheksa protsenti. Viimases kolmes maakonnas tõukasid kasvu kinnisvaratehingud.
Põlva- ja Hiiumaal kasvas kinnisvaratehingute arv võrdselt 18 protsenti, Järvamaal kaheksa ning Võrumaal viis protsenti. Suurim kukkumine kinnisvaratehingutes oli Ida- ja Lääne-Virumaal ning Raplas ja Valgas, vastavalt kaheksa ja 11 protsenti. Mõne protsendi ulatuses kukkus kinnisvaratehingute arv ka Harjumaal, Pärnus ja Jõgeval.
Saar-Johansoni sõnul on turbulentse aasta taustal langus tehingute arvus igati arusaadav: „Näiteks IV kvartal oli 2019. aastaga võrreldes töisem ning detsembris kasvas toimingute koguarv 10 protsenti ja kinnisvaratehingute arv koguni 15 protsenti võrreldes 2019. detsembriga. Samas ei suutnud see kasv kompenseerida drastilist langust II kvartalis,” ütles ta..
Möödunud aasta veebruaris käivitunud notariaalsete toimingute distantsilt tegemist võimaldav kaugtõestamine sai pandeemiatingimustes korraliku tõuke ning on kõigi kuude lõikes pidevalt kasvanud. „Eriti suur kasv toimus viiruse teise laine tuules, kus oktoobris tehti kaugtõestamisega 692, novembris 1035 ning detsembris juba 1436 toimingut. Ehk siis kolme kuuga kaugtõestamiste arv sisuliselt kahekordistus,“ sõnas Saar-Johanson.
