Lõppenud aasta novembris kasvas import 2019. aasta novembriga võrreldes 9 protsenti ning import 7 protsenti, seejuures kasvas import esimest korda 2020. aasta jooksul.
Eestist eksporditi novembris kaupu jooksevhindades 1,3 miljardi euro eest ja imporditi 1,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 62 miljonit eurot, teatas statistikaamet.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Evelin Puura sõnul ületas eksport kolmandat kuud järjest varasema aasta sama perioodi väljavedu. “Novembris mõjutas kaubavahetuse kasvu oluliselt elektriseadmete ja mineraalsete toodete ekspordi ning impordi suurenemine, oluliselt kasvas eksport USA-sse,” märkis Puura pressiteates.
Kaupadest eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid, mineraalseid tooteid, puitu ja puittooteid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Võrreldes 2019. aasta novembriga suurenes enim ehk 85 miljoni euro võrra elektriseadmete ning 43 miljoni euro võrra mineraalsete toodete väljavedu. Kõige rohkem ehk 29 miljoni euro võrra vähenes metalli ja metalltoodete eksport.
Eesti suurim kaupade ekspordipartner oli Soome, järgnesid USA ja Rootsi. Väljavedu suurenes enim USA-sse, Hollandisse ja Lätti. USA-sse kasvas eksport 2,8 korda ja sinna viidi rohkem kommunikatsiooniseadmeid. Hollandisse viidi töödeldud raske kütteõli ja põlevkivikütteõli, Lätti elektrienergiat.
Kõige enam kahanes eksport Saudi Araabiasse ja Soome, kuhu veeti vähem põllumajandussaaduseid ja toidukaupu.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 73 protsenti kogu kaupade ekspordist. Nii kodumaiste kaupade väljavedu kui ka reeksport suurenesid 2019. aasta novembriga võrreldes 9 protsenti. Kõige rohkem kasvas Eesti päritolu kommunikatsiooniseadmete ning töödeldud kütuste ja põlevkivikütteõli väljavedu, enim kahanes lehtvaltstoodete eksport.
Kaupadest imporditi Eestisse kõige rohkem elektriseadmeid, mineraalseid tooteid ja transpordivahendeid. Enim suurenes elektriseadmete ja mootorikütuste sissevedu, vastavalt 24 miljoni ja 20 miljoni euro võrra.
Kaupu toodi kõige rohkem Soomest, Saksamaalt ja Lätist. Kaupade import suurenes enim Soomest mootorikütuse ja Saksamaalt transpordivahendite sisseveo tulemusena. Kaupade import vähenes kõige rohkem Leedust mootorkütuste sisseveo vähenemise tõttu.
