Tallinna Paljassaare akvatooriumisse kolme tehissaart rajada plaaniva Märt Sultsi sõnul võib tehisarhipelaag minna maksma üle 400 miljoni euro.
“Saarte ehituslik väärtus sel hetkel, kui lepingut sõlmiti, oli 200 kuni 230 miljonit eurot. Pluss sinna abihoonete ja teenushoonete ja pesumajade ja ühiselamute ehitamine ja kõikide muude asjade ja maa juurdehankimine,” lausus Sults, kelle sõnul tähendaks see veel umbes sama suurt summat lisaks ehk kokku üle 400 miljoni euro.
Sultsi sõnul tulevad plaanitud saared märksa mitmekesisema teenuste valikuga kui ainult kasiinod – plaanis on lisaks neile ka konverentsikeskus, ärihooned ja hotellid.
“Üks saar on 10 000 kohaga konverentsisaar, mille nimi on Oid. Teine saar on Ärisaar. Seal on kaks-kolm kasiinot ja siis on ülejäänud ärikeskused ja hotellid. Ja kolmas on regeneratsioonisaar, kus on vaaterattad ja laste mänguväljakud ja vabade kunstide alad,” selgitas Sults.
Paljassaare tehissaarte detailplaneering kehtestati Tallinna linnavolikogus 2018. aasta suvel, mil planeeringu algatamisest oli möödunud kümme aastat.
Sultsi sõnul sai pärast planeeringu kehtestamist allkirjastatud leping rahastajatega, kelleks on tema sõnul üle-euroopaline konsortsium, kuhu kuulub 67 ettevõtet. Siis aga projekt seiskus.
“Nii minu kui Eesti kui Tallinna õnnetuseks lahvatas see rahapesuskandaal pankade vahel. Ja siis üks hea tegelane siit Eestist, ma ei oska öelda, kes, teatas, et peaks uurima selle projekti rahastajate tausta. Aga rahastajaid on kokku 67 ettevõtet,” selgitas Sults.
Nüüd, poolteist aastat pärast lepingu allkirjastamist on Sultsi sõnul jõutud taustakontrolliga umbes 40. ettevõtte juurde, mis tähendab, et uurimine võtab veel vähemalt aasta. Sults ei taha kedagi pealekaebajaks nimetada, kuid tema sõnul tekitab selline taustauuring küsimusi.
“See projekt tundus nii ahvatlev, et eriti pikki läbirääkimisi ei olnud, kui lepingud said vormistatud ja väga suure summa peale garantiikirjad kirjutatud, mis ulatuses nad on nõus rahastama seda asja. Siis järsku hakati millegipärast uurima tausta. Taustauuring on alati mõistlik ja vajalik, aga sellisel moel – siis tekivad alati vandenõulikud mõtted pähe, et keegi on ekstra selle taga. No nii kaua ei ole võimalik ühe firma tausta kontrollida – kaks aastat, see ei ole võimalik,” rääkis Sults.
“Kui teatud seltskond sai aru, et see on võti negatiivsest majandusmullist väljatulekuks, täpselt sel hetkel hakkas tekkima meeletu huvi selle vastu. Sellest konverentsibisnisest ma rääkisin juba 10–12 aastat tagasi, et see on Eestis null ja selle peale peaks riik töötama. Kümme aastat tagasi peeti mind hulluks selle jutu peale,” lausus Sults.
Sultsi hinnangul on tehissaarte projekt kuldvõtmeke majanduse käivitamiseks ja uue tööstusharu avamiseks Eestis.
“Need asjad, mis on sinna joonistatud ja mõeldud ja metoodikad välja mõeldud, kuidas need seal tööle hakkavad kõik – neid asju, ma ei usu, et siin Eestis kellelgi on ja ma arvan, et ei tulegi,” ütles Sults, ning lisas, et tema ei mõista, miks riik tehissaarte projekti pole otsustanud toetada.
