Maaeluminister Urmas Kruuse ütles teisipäeval riigikogule, et väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse eelnõu eesmärk on tagada kõrge viljelusväärtusega põllumajandusmaa mullastiku kaitse, sellise maa hoidmine võimalikult suures ulatuses põllumajanduslikus kasutuses ja selle kaudu julgeolek toidu tootmisel.
“Paraku tuleb tõdeda, et põllumajandusmaal ja selle mullastikul ei ole siiani õiguslikku kaitset. Eesti pindalast moodustab haritav maa vaid alla veerandi. Vajadus maa järele avaldab jätkuvalt just põllumajandusmaale üha suuremat survet. Nii on see mujal ja nii on see ka Eestis,” ütles Kruuse pressiteate vahendusel.
Minister märkis, et linnu ja asulaid ümbritsevatele viljakatele põllumajandusmaadele on mugav ja kulusäästlik ehitada ning seepärast seda ka tehakse – muld võib aga ehitustegevuse tõttu hävineda kiiresti, kuid selle taastumise tempo on sisuliselt olematu ehk see võtab sadu ja tuhandeid aastaid.
Kruuse sõnul on väärtusliku põllumajandusmaa kaitset käsitleva seaduse eelnõud välja töötatud kaheksa aastat. “Soovime saavutada seda, et meil oleks jätkuvalt olemas toidu tootmiseks esmavajalik ökoloogiline, samas taastumatu loodusressurss – muld,” toonitas minister.
“Riigi elujõulisus ja iseseisvus, inimeste tervis ja looduskeskkond on seotud võimekusega oma rahvas ise ära toita. Selle seadusega tagame väärtusliku mullastikuga põllumajandusmaa säilimise ning aitame kindlustada meie kõigi toidulaua,” lisas ta.
Seaduseelnõu kohaselt saaks piirangutega kaitstud vähemalt üle kahe hektari suurune külas või alevikus paiknev maatulundusmaa sihtotstarbega massiiv, mille mullastiku kaalutud keskmine boniteet on Eesti keskmise või maakonna keskmise boniteediga võrdne või sellest suurem. Väärtuslikku põllumajandusmaad on maaeluministeeriumi andmeil esialgsete arvutuste kohaselt kokku ligi 700 000 hektarit.
Eelnõu oli esimest korda riigikogu menetluses 2018. aastal, kuid langes seoses koosseisu lõppemisega 2019. aasta märtsis menetlusest välja. Kui toona kavatses riik võtta väärtusliku põllumajandusmaa kaitse tagamise põhiülesanded enda kanda, siis praeguse eelnõuga nähakse ette, et väärtuslikud põllumajandusmaad ja nende kaitsetingimused määravad kohaliku omavalitsuse üksused oma üldplaneeringuga. Sellega on tagatud kohalikele omavalitsustele planeerimisautonoomia.
Üldplaneeringuga tuleb tagada väärtusliku põllumajandusmaa säilimine – see tähendab, et üldjuhul ei tohi kohaliku omavalitsuse üksus lubada sinna ehitada ega seda metsastada. See ei tähenda maaeluministeeriumi teatel samas seda, et väärtuslikule põllumajandusmaale ei tohi üldse ehitada.
“Eelnõu ei piira kohalike omavalitsuste arengut. Kui üldplaneeringu puhul kaalub muu avalik huvi väärtusliku põllumajandusmaa säilimise avaliku huvi üles, tuleb seda veenvalt põhjendada. Seega jäävad kohalikele omavalitsustele jätkuvalt kõik hoovad oma piirkonna arengu suunamiseks,” selgitas Kruuse.
Eelnõu läbis teisipäeval riigikogus esimese lugemise.
