Lõppeval nädalal sai selgeks, et uues Euroopa Liidu (EL) eelarves on kogu Rail Balticu 2026. aastaks valmis ehitamiseks vajaminev summa ehk 1,4 miljardit lisaeurot Euroopa ühendamise fondist Baltimaadele kõrvale pandud.
Eestil, Lätil ja Leedul pole vaja muud kui ehitada ja kui mingi järgmiseks lõiguks raha vaja, Brüsselisse teada anda.
Eesti EL-i esinduses Rail Balticuga seonduva eest vastutava suursaadiku Marten Koka sõnul jõudsid liikmesriike esindanud eesistuja Portugali läbirääkija ja europarlamendi raportöörid selles kokkuleppele neljapäeva õhtul kella poole kümne ajal. «Läbirääkimiste tulemus oli väga hea, isegi parem, kui ootasime,» oli ta rahul.
Koka sõnul ei tulnud europarlamendi vastuseis üllatusena. «Ühegi riigi parlament ei taha olla kummitempel, samamoodi europarlament. Nad peavad näitama, et neil on oma võim asju otsustada,» lausus ta.
Samas kiitis Kokk Eesti saadikuid veenmistöö eest, mida nad europarlamendi kolleegide seas tegid. Eriti tõi ta välja Riho Terrast ja Andrus Ansipit, kelle gruppidesse – Euroopa Rahvaparteist (EPP) ja Uuenevast Euroopast – vastasseisu tekitanud raportöörid rumeenlane Marian-Jean Marinescu ja prantslane Dominique Riquet kuuluvad.
Eesti saadikud kuulsid sügisel, et Rail Balticu rahastusega võib europarlamendi vastuseisu tõttu ühenduse eelarvekõnelustel probleeme tekkida. Siis palus Eesti esindus neilt abi. «Minu meelest on tegu suhteliselt tüüpilise läbirääkimiste faasiga, kus sisuliselt keegi võetakse pantvangi ja tahetakse selle eest midagi vastu saada,» arvas Ansip reedel. «Rääkisin Riquet’ga. Rääkisin veel meie grupi inimestega, kes on transpordikomitees ja selle asjaga tegelesid. Kõik ütlesid sisuliselt, et Euroopa ühendamise fond on õige asi ja Rail Balticut ma ka toetan igati, aga raha tahetakse küsida valest kohast,» meenutas Ansip.
Olukorda raskendas asjaolu, et Euroopa ühendamise rahastu on koht, mida on harjutud pidama pigem jõukama EL-i otsa mängumaaks. «1,4 miljardit on ikka selline suur tükk raha, et loomulikult, kui Lääne-Euroopa on harjunud ühest kohast raha saama ja siis keegi teine tahab seda, tekib tõrge või tahaks kusagilt midagi asemele saada,» nentis Ansip. «Mina ütlesin Riquet’le, et sina pead läbirääkimisi, sina leia õige rida ja pane see meie asi sinna sisse,» rääkis Ansip. «Ja siis, vaatamata sellele, et ta kõike südamest toetas, töö tulemust ei tulnud.»
Seepeale väljendasid Ansip ja teine reformierakondlane Urmas Paet rahulolematust kirjas fraktsiooni juhile Dacian Cioloşele. «Parlamendis on see kirjade kirjutamise komme, asjad saab küll suusõnaliselt ära räägitud, aga on vaja fikseerida, et meil on probleem,» märkis Ansip.
Järgnes veel üks kiri, mille alla panid oma nime ka Leedu saadikud.
Vastuseks küsimusele, mis Marinescul Balti raudtee vastu oli, tunnistas Terras, et see on üsna keeruline lugu. «Lühidalt kokku võttes oli neid, kellele ei sobinud juulis ülemkogul riigipeade ja valitsusjuhtide tasemel kokkulepitud tekst, kus kinnitati vajadust järgmisest eelarveperioodist rahastada puuduolevaid, riikidevahelisi mastaapseid raudteeühendusi – selle all peeti vaikivalt silmas Rail Balticut, sest täna pole Euroopas ühtegi sellises staadiumis projekti,» selgitas ta.
 eelarves on kogu Rail Balticu 2026. aastaks valmis ehitamiseks vajaminev summa ehk 1,4 miljardit eurot){kind=link}