Euroopa Parlamendis lõppeval nädalal põllumajandusloomade ja -lindude puuris pidamise keelustamise arutelul osalenud Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuhi Kerli Atsi sõnu on puuriloomade- ja lindude keelt peagi suure tõenäosusega reaalsus.
Ühine avalik arutelu korraldati Euroopa kodanikualgatuse „Lõpetage puuriajastu“ raames, mis algatati 2018. aastal ning mille käigus koguti 1,4 miljonit allkirja. Algatus kutsub Euroopa Komisjoni üles lõpetama põllumajandusloomade puurides pidamine ja tegema ettepanekuid õigusaktide kohta, mis keelaksid nende kasutamise.
Atsi sõnul on Euroopa majandus ja sotsiaalkomitee juba aastaid nõudnud terviklikku Euroopa toidupoliitikat, mis võimaldaks üleminekut säästvamatele toidusüsteemidele, ning tervis ja loomade heaolu on selle visiooni põhikomponentideks. Muutused ei saa aga Atsi sõnul toimuda aga üleöö. „Euroopa majandus ja sotsiaalkomitee on seisukohal, et COVID-19 valguses on vaja kiiresti toetada põllumajandustootjaid üleminekul jätkusuutlikumale loomakasvatussektorile, mis vastaks paremini tarbijate ootustele ja samas säilitaks toiduohutus ning loomade tervise ja heaolu kõrged standardid. Sektoril peab olema mõistlikult aega ja tuge ümberkorraldamiseks,” ütes Ats.
Tema sõnul on Euroopas võetud selge suund põllumajandusloomade puuris pidamise keelustamisele ja kui sellekohased otsused langetatakse, siis saavad need oluliselt mõjutama ka Eesti põllumajandust. Seega tuleks juba praegu Eestis alustada vastavate diskussioonidega ja suurendada investeeringuid loomade heaolu parendamiseks.
Et soovitud muutused saaksid laialdaselt toimuda, on Atsi sõnul vaja tagada õiglased toiduainete hinnad, mis kajastaksid säästva tootmise tegelikke kulusid ja annaksid tootjate investeeringutele piisava tasuvuse, samuti peab Euroopa Liit garanteerima Euroopa põllumajandustootjatele ausa konkurentsi. See oli ka üks Atsi poolt arutelul väljaöeldud seisukohtadest.
„Karmistuvate nõuete ja suure investeeringuvajaduse tulemusena ei pruugi paljud talunikud üle Euroopa suuta ilma piisava aja ja toetuseta kohaneda kõrgemate loomade heaolustandarditega. Kui rangemate nõuete ja suurte investeeringuvajaduste tõttu ei suuda põllumajandustootjad tootmisega jätkata, soodustab see veel rohkem maade kontsentreerumist ja suurte tootmisüksuste tekkimist. Kõige haavatavamad on paraku väiketootjad ja me peame tegema kõik endast oleneva, et põllumajandusmaade kontsentreerumist mitte süvendada. Seda enam, et see oleks selges vastuolus ka Euroopa Liidu roheleppe ja „Talust taldrikule“ strateegia eesmärkidega,“ sõnas Ats.
„Heameel on aga tõdeda, et juba täna on Euroopa Liidus aasta-aastalt vähenenud põllumajandusloomade ja -lindude puuris pidamine. See näitab selgelt seda, et põllumajandustootjad ise muudavad oma tootmissuundi vastavalt tarbijate ootustele, turunõudlusele ja ka loomade heaolule. See on väga positiive ja oluline näitaja, sest rohelist Euroopat ei saa ehitada ainult käskude ja keeldudega, vaid inimesed, sealhulgas loomakasvatajad peavad selle vajadust mõistma,“ ütles Ats ning rõhutas, et seda vajadust peavad mõistma kõik toiduahela osad, sealhulgas ka tarbijad ja Euroopa Liidu institutsioonid.
Atsi sõnul tuleb teadvustada ka seda, et Euroopa Liidus on juba praegu maailma kõige kõrgemad loomade heaolu standardid. Selleks aga, et Euroopa Liidu põllumajandus standardid saaksid veelgi kõrgemale tõusta, kutsub Ats ülesse inimesi oma ostudega põllumajandustavade poolt hääletama. „See, kuidas meie toitu kasvatatakse, mõjutab keskkonda ja loomade heaolu ning iga ost, mille me tarbijana teeme, on hääletus põllumajandustavade poolt, mida me soovime toetada.“
Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee on Euroopa Liidu nõuandev organ, mis koosneb töötajate ja tööandjate organisatsioonide ning muude huvirühmade esindajatest. Komitee esitab oma arvamusi Euroopa Liidu küsimustes Euroopa Komisjonile, Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa Parlamendile, olles seega sillaks EL-i institutsioonide ja EL-i kodanike vahel.
