Algab Eesti Teadusagentuuri rahastatud ja Tartu Ülikooli (TÜ) juhitava konsortsiumi läbiviidav uuring selgitamaks koroonapandeemia ajal kehtestatud tegevuspiirangute mõju Eesti majandusele ja erinevatele sotsiaalsetele gruppidele.
Teadusagentuuri teatel rahastati uuringut ligi 450 000 euro ulatuses. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud ning Euroopa Regionaalarengu Fondi RITA programmist rahastatava uuringu läbiviimiseks on konsortsiumil aega 18 kuud.
Uuringu eesmärgiks on toetada riiki teadmispõhiste soovitustega kriisi leevendamiseks rakendatavate poliitikate kujundamisel ja nende mõju hindamisel. Uuring aitab hinnata juba rakendatud meetmete mõjusid ja tõhusust ning sõltuvalt epideemia kulgemisest võib aidata vastata uutele esile kerkivatele küsimustele.
Uuringu konsortsiumi juht Raul Eamets nentis pressiteates, et projekt on suur väljakutse nii teadlastele, uuringu läbiviijatele kui ka tellijale. “Oleme alles kriisi keskel ehk me ei tea, kui pikaks kujuneb majanduskriis või kuidas erinevad haiguse lained ühiskonda veel lähitulevikus võivad mõjutada,” lisas Eamets.
Rahandusministeeriumi analüütik Madis Aben lisas omalt poolt, et uus viirus püstitab poliitikakujundajatele küsimusi, millega varem pole tulnud silmitsi seista. “Isegi sõja ajal ei ole ühiskonnad olnud olukorras, kus inimeste kokkusaamised on ebasoovitavad või lausa keelatud ning kohati on majandustegevus sisuliselt võimatuks tehtud,” sõnas Aben.
Ta lisas, et poliitikutel ja ametnikel tuleb kujunenud olukorras lahendada probleeme, milleks tema vaates ei saagi olla eelnevat ettevalmistust, mistõttu tuleb võimalikult asjakohaste sotsiaal- ja majanduspoliitiliste lahendused pakkumiseks kaasata kõrgel tasemel akadeemilist kompetentsi.
Raul Eametsa sõnul peaks uurimismeeskond olema paindlik ning kohanemisvõimeline ja valmis tuleb olla vajadusel uuringu fookuse muutmiseks.
“See on ka põhjuseks, miks lisaks traditsioonilisele mõjuhinnangule, mille aluseks on sektoraalne simulatsioonimudel, sisaldab projekt endas ka nii öelda agiilse analüüsi komponenti, mille puhul püstitatakse töö käigus operatiivselt uusi uurimisküsimusi, millele teadlased üritavad vastuseid leida,” selgitas ta.
Madis Aben märkis, et kuna olukord muutub pidevalt, näeb projekt ette eelkõige ametnikkonna ja teiste huvirühmade jooksvat nõustamist kriitilistes analüütilistes küsimustes. “See on sobiv viis hinnata senise poliitika tulemuslikkust ja kavandada kriisileevendusmeetmeid tulevikuks,” leidis ta.
 juhitava konsortsiumi läbiviidav uuring selgitamaks koroonapandeemia ajal kehtestatud tegevuspiirangute mõju Eesti majandusele ja erinevatele sotsiaalsetele gruppidele.){kind=link}