Maag Food rajab Lääne-Virumaale Uudekülla kaks kanalat, mis kumbki on 120 meetrit pikk ja 30 meetrit lai, vahendab BNS.
Valminuna mahutab kumbki neist 60 000 broilerit, mis annab olulise lisa eestlase toidulauale.
Maag Foodil on Eestis praegu seitse linnufarmi kokku 77 halliga, kus kasvatatakse kuni 14 miljonit lihakana ehk broilerit aastas. Enamik linnufarmidest asub Harjumaal, kuid üks on ka Väike-Maarjas. Uudekülla rajatakse ettevõtte kaheksandat linnufarmi. Kahe uue halliga kasvab toodang 15 miljoni broilerini aastas.
Maag Foodi tütarettevõtte, Eesti suurima sea- ja broilerikasvataja Maag Agro tehnikajuhi Tiit Lemsalu sõnul oli idee Uudekülla kaks suurt kanalat ehitada juba pikemat aega paberi peal. «Kõik meie senised majad pärinevad nõukogude ajast. Eelmisel aastal me tegime otsuse, et hakkame uuesti ehitama. Ühe maja kohta me oleme arvestanud umbes 60 000 kana. Kahe peale kokku 120 000.»
Hoonete arhitektuurilahenduse töötas välja Kuubik Projekt. Mapri Ehituse objektijuhi Jaan Jänese sõnul löödi kopp Uudekülas maasse 15. mail. Selleks ajaks olid kinnistul asunud viis hanekasvatushoonet juba lammutatud.
«Hakkasime vundamenti kaevama. Projekt on mahukas, tehnikat on palju,» rääkis Jänes. «Oleme graafikus,» kinnitas Mapri Ehituse projektijuht Heldur Orav. Tema sõnul kasutatakse kanalate ehitamiseks Antsla ettevõtte Baltic Steelarc terasest kandekonstruktsioone. Vundamendi ja põranda betooni segas kokku Tapa firma Betoonimeister. Kanalate juurdepääsuteed rajas Verston.
Seinte kihtpaneelid ja katuse profiilpleki valmistas Poola ettevõte Paneltech. Üks paneel on kuus meetrit pikk ja meeter lai. Paneelid kiiskavad ja peegeldavad valgust, sest neilt ei ole kilesid veel maha võetud.
«Kui Tiit näeb, et kanad ära ei toida, siis lähevad hooned sisehallideks. Saab Eesti jalgpalli jälle maailmakaardile tagasi. Siin on hea sile betoonpõrand,» viskas Jänes nalja.
«Ehitaja jaoks on see aeg väga intensiivne. Me tahame jõuda kasutusloani novembri lõpus – detsembri alguses. Tibud koliksid sisse detsembri keskpaigas. Kogu projekti maksumuseks oleme arvestanud viis miljonit eurot,» rääkis Tiit Lemsalu.
Ehkki hooned on hiiglaslikud, hakkab Uudeküla kanalate tehnikat hooldama üksainus inimene. Talitajatena asuvad tööle kaks-kolm inimest. Kanalad automatiseeritakse nii ära, kui see üldse võimalik on. Automatiseerimistööd tehakse Saksa tehnoloogia abil, Saksa ettevõte Big Dutchman tarnib ventilatsiooniseadmed, söödaseadmed ja muu vajaliku.
Maag Food eelistab Taani päritolu rossi kanatõugu. Kui broilerid on õigesse kaalu nuumatud, viiakse nad edasi Talleggi Tabasalu tehasesse, kus neist tehakse kanalihatooted. Ühtegi muna Maag Foodi Uudeküla kanalatest ei tule, sest ettevõte ei tegele juba ammu selle ärisuunaga.
Praegu toodetakse Eestis vaid pool tarbitavast broilerilihast. Uudeküla kaks uut kanalat suurendavad oluliselt kodumaise toodangu osakaalu.
