Tartu maakohus otsustas neljapäeval riigireetur Herman Simmi tingimisi enne tähtaega vabastada.
Tartu maakohus otsustas Simmi temale Harju maakohtu 25. veebruari 2009. aasta otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.
Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamuse ning Tartu vangla poolt esitatud materjalidega, leidis, et Herman Simmi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Kohtu hinnangul annab ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine Simmi edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Nii Tartu vangla kui ka prokuratuur toetasid vabastamist.
Kohus toob tehtud määruses välja, et mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus. Simmi puhul hindas kohus retsidiivsusriski väga madalaks. Kohus leidis, et Simmi ligipääs erinevale salastatud informatsioonile ning dokumentidele, mis võiks huvi pakkuda välisriikidele või nende organisatsioonidele, on ülimadal. Võimalikku retsidiivsusriski vähendab ka tema kõrge vanus ja tervislik seisund. Simmi puhul on täidetud ka muud ennetähtaegselt vabastamise eeldused, näiteks vangistatu õiguspärane käitumine ja kindel elukoht vabanemisel. Simmi iseloomustustest ning tema enda ütlustest ja käitumisest vangistuse jooksul ja kohtuistungil väljendub, et ta on teinud omad järeldused, kahetseb toimepandud tegu ja suudab range järelevalve tingimustes edukalt seadusekuulekalt käituda.
Kohus möönab Simmi poolt toime pandud tegu käsitledes, et süüdlane pani toime väga raske kuriteo ehk reetis oma riiki ja sünnimaad materiaalse kasu eest. Teo toimepanemise ajal olid karistusmäärad, võrreldes tänasega, tunduvalt leebemad, see aga ei tähenda kohtu hinnangul, et kui aastatetagune mõistetud karistus tundub praegustes oludes liialt leebe, siis tuleks ennetähtaegne vabastamine välistada.
Eesti vabariigi põhiseadusele vastavalt on kõik seaduse ees võrdsed, mis tähendab, et õiguskord kohtleb kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtmoodi. Otsust tehes peab kohus tuginema üksnes kehtivatele õigusnormidele ning selle alusel välja kujunenud õiguspraktikale, mitte erinevate üksikisikute, huvigruppide vms tahtele ja soovidele. Seda ka käesoleva ennetähtaegselt vabastamise juhul. “Sellest põhimõttest hälbiva käitumise korral ei saaks enam rääkida õigusriigist, mille kodanikel on kindel teadmine, et ka riik peab seadustest kinni, põhiõigused ja -vabadused ning õiguslik kaitse on igati garanteeritud,” seisab kohtumääruses.
Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et seadusandjal on olnud ja on võimalus muuta kehtiva õiguse regulatsiooni ennetähtaegse vabanemise osas ka näiteks süüteoliikide või üksikute koosseisude lõikes erandeid kehtestades. Näiteks näha ette, et teatud raskusega süüteo toimepanemisel puudub võimalus loota ennetähtaegsele vabastamisele. Selliste erandite tegemisel tuleb aga jälgida, et need on kooskõlas ka Eesti vabariigi põhiseaduse ja Euroopa inimõiguste kohtu praktikaga.
Kohus määras Simmile katseaja kuni 18. märtsini 2021. aastal, selleks perioodiks määras kohus talle ka allumise käitumiskontrollile, täiendavad kontrollnõuded ja –kohustused ning lisakohustused, mille eesmärk on uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida.
Simm vabastatakse karistuse kandmiselt peale kohtumääruse jõustumist. Üldine katseaeg hakkab kulgema samuti kohtumääruse jõustumisest alates. Ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele.
Simm on kandnud talle mõistetud 12 aastast ja kuuest kuust ära 11 aastat ja kaks kuud.
Tegemist on jõustumata kohtumäärusega. Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul.
Harju maakohus tunnistas Simmi 2009. aasta 25. veebruaril süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises Vene välisluureteenistusele (SVR) ja karistas teda 12 aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega.
Simmi karistusaeg algas 19. septembril 2008 ja pidi lõppema 18. märtsil 2021.
Kohus mõistis Simmilt välja kaitseministeeriumi tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 20 155 000 krooni ehk ligi 1 380 000 eurot.
Kaitsepolitsei uurimisandmetel edastas Simm SVR-ile ligi 13 aasta vältel tuhandeid salastatud dokumente.
