Advokaadibüroo Sirk & Saareväli vandeadvokaat Indrek Sirk sõnul on Eestis seadused sõiduki joobespäi juhtimise eest juba piisavalt karmid ja rohkem peaks mõtlema rehabilitatsiooniplaanile, mille roolijoodik peab ise kinni maksma, vahendas BNS
Sirgi sõnul on statistiliselt olukord liikluses paranenud, ehkki laupäeval toimus Saaremaal kolm inimelu nõudnud liiklusõnnetus, mille põhjustas korduvalt joobes juhtimise eest karistatud mees, kellelt võetud esialgne vereanalüüs näitas, et tema veres oli 3,7 promilli alkoholi.
«Kümme aastat tagasi oli tavaline liiklusaasta selline, et aastas hukkus 200 ja vigastada sai umbes 3000 inimest. Praegu on liiklusaktiivsus suurem, aga hukkunute arv on 50–60 ja vigastatute arv jääb alla 2000,» lausus ta. «Statistika näitab olukorra paranemist, ka joobes juhtide arvu ja nende põhjustatud õnnetuste vähenemist, aga see ei anna leevendust, kui juhtub traagiliste tagajärgedega liiklusõnnetus. Me peame ikkagi pöörama pilgu peeglisse ja mõtlema, mida me veel saaks teha, et olukord paraneks.»
Sirgi sõnul saab riik eelkõige pakkuda võimalusi. «Alkoholismi sundkorras ravida ei ole võimalik. Sundravi toimub meil ju sisuliselt vanglas – seal alkoholi lihtsalt ei ole ja ongi kõik. Tegelikult peab muutus algama inimese enese seest. Peab olema tahe ennast muuta, siis võib ravil olla mõju,» ütles Sirk. «Praegu pakutakse joobes juhtimisega vahele jäänutele ka selliseid lahendusi, kus nad tegelikult kriminaalkaristust ei saa. Selle asemel peavad nad ennast rehabilitatsiooni ja koolitusprogrammide abil parandama. Statistika näitab, et iga kolmas esimest korda purjuspäi vahele jäänud juht tegelikult kriminaalkaristust ei saagi,» tõdes Sirk.
«Nad suunatakse vastavatesse programmidesse, kus on keelatud alkoholi tarvitamine. Selle täitmist kontrollitakse. Tegelikult on päris palju inimesi ennast nii õigele joonele saanud,» selgitas ta võimalikke positiivseid arenguid.
Jurist leidis, et ainult käskude ja keeldudega ei ole võimalik häid lahendusi saavutada. «Varem määrasime inimesele karistuse ja ta jäi oma probleemiga üksinda. Karistus oli temale justkui kättemaks. Tal oli probleem ja nüüd peab ta veel riigile maksma ning karistust kandma,» lisas Sirk.
Tema sõnul ei peaks programmis osalemine olema tasuta. «Selle peab inimene ise kinni maksma. See võiks olla lahendus, mis on töötanud Lääne-Euroopas. Näiteks Norras ja Saksamaal,» tõi Sirk näite, kuid tõdes samas, et kõigile sõltlastele pole ka sellest abi. «Kui inimesel on ikkagi tõsine alkoholiprobleem, siis ei pruugi mitte midagi aidata.»
Liiklusjurist tõi oma töökogemusest näite, kuidas inimesed ei tunneta alkoholi mõju ega tunnista probleemi. «Tean juhtumit autojuhist, kes läks hommikul ehitusobjektile tööle, aga objektijuht teda tööle ei lubanud, sest mees oli ülemuse sõnul purjus. Autojuht küll nentis, et jõi eelmisel õhtul pudeli viina, aga olevat ööga kaineks saanud,» rääkis Sirk, kelle sõnul läks vaidlus nii kaugele, et autojuht helistas ise politseisse. «Patrull tuli kohale ja pani puhuma. Selgus, et tal oli kriminaalne joove. Seega, töölisel pandi käed raudu ja ta viidi arestimajja. Ja mees oli ise täiesti veendunud, et ta on kaine.»