Möödunud nädalal said Järvamaa omavalitsusjuhid juhuslikult teada, et uuest aastast pole Paides enam politseijaoskonda, kuna Rapla ja Paide politsejaoskond liidetakse ja juht tuleb Raplamaalt.
Lääne prefekt Kaido Kõplas selgitas Järva Teatajale, et 2022. aasta 1. jaanuarist alustab Lääne prefektuuris tööd Kesk-Eesti politseijaoskond. «Muudatusega viime seni eraldi seisvate üksustena töötanud Paide ja Rapla jaoskonna ühtse juhtimise alla,» sõnas ta.
Kõplas ütles, et pärast uue jaoskonna loomist jäävad mõlemad politseimajad alles ja tavainimesele midagi ei muutu. Nii Rapla kui ka Paide politseinikud töötavad edaspidigi oma senises majas. «Uue jaoskonna loomine on ajendatud eelkõige vajadusest korrastada juhtimisstruktuuri, kuid lisaks sellele aitab see kaasa töö paindlikumale korraldamisele, sest saame ressurssi paremini planeerida,» selgitas ta.
Kõplas lisas, et ühendjaoskonda hakkab juhtima üks inimene ja kahe maakonna patrullitöö korraldamist jätkab üks patrullijuht. Loodavas jaoskonnas moodustatakse uued patrulligrupid, mida on neli ja mida juhivad grupijuhid-välijuhid. Praegu töötab mõlemas maakonnas neli patrulligruppi.
«Meeskonna paneb kokku uus jaoskonnajuht, kelle valisime otsepakkumisega. Kesk-Eesti politseijaoskonna juhiks saab praegu Rapla jaoskonna juhina töötav Janno Ruus, kelle esmaülesanne on komplekteerida kahest jaoskonnast üks hästi toimiv meeskond,» ütles Kõplas.
Tema selgitusel osutus Ruus valituks seetõttu, et tal on jaoskonnajuhina suured kogemused ja ta on näidanud end võimeka juhina, kes peab oluliseks jaoskonna head sisekliimat ja suhtlust koostööpartneritega.
Ruus on varem juhtinud ka Paide politseijaoskonda ning on mõlema jaoskonna töö ja inimestega hästi kursis.
Kõplas sõnas, et muudatusega seonduvalt teeb Lääne prefektuur kõik selleks, et inimesed saaksid jätkata tööd organisatsioonis. «Kindlasti soovime, et kogenud spetsialistid jätkaksid töötamist ja teeme omalt poolt kõik, et neile seda võimalust pakkuda,» lisas ta.
Lääne prefektuuris on alates 2014. aastast olnud kuus jaoskonda. Pärast muudatusi kuulub prefektuuri koosseisu viis politseijaoskonda.
Paide politseijaoskonna juht Margus Toomsalu ei soovinud Paide politseijaoskonna kaotamist pikemalt kommenteerida. «See pole minu plaan,» sõnas ta.
Seitse aastat Paide jaoskonda juhtinud Toomsalu lisas, et arvatavasti ta politseis tööd ei jätka.
Paide linnapea ja Järvamaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Priit Värk ütles, et omavalitsusjuhid kuulsid politseis ees ootavas muudatusest möödunud nädalal maakonna turvalisuse nõukogus, kus sellest rääkis neile Margus Toomsalu.
Värk ei teinud saladust, et ei pea sel moel muudatuste tegemist normaalseks. «Politsei poole pealt oleks võidud ikka meiega ka teemat arutada,» ütles ta. «Nüüd on otsus langetatud ja meie kaasa rääkida ei saa.»
Värk sõnas, et omavalitsusjuhid seda nii ei jäta, selleks koostasid nad politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile ning siseminister Kristjan Jaanile pöördumise.
Värgi selgitusel on Järvamaa suur probleem olnud juba aastaid asjaolu, et riigiasutusi viiakse ära ja liidetakse keskustega, mis asuvad Eesti eri regioonides.
Riigikogu Keskfraktsiooni aseesimees Kersti Sarapuu kuulis politsei plaanist kaotada Paide politseijaoskond teisipäeval Järva Teatajalt. «Helistan kohe Kristjan Jaanile ja Elmar Vaherile,» oli tema esimene kommentaar.
Hiljem tagasi helistades ütles Sarapuu, et siseminister selgitanud talle, et käesolevate muudatustega turvalisus maakonnas ei vähene. Kaob küll üks juhikoht, kuid politseinike töökohad säilivad.
Järvamaa omavalitsusjuhtide Priit Värgi, Pipi-Liis Siemanni ja Arto Saare pöördumises on kirjas: «Meile teadaolevalt ei piirdu muudatused ainult juhtimise koondamisega, vaid puudutavad ka vahetult turvalisust tagavate teenuste mahtude muutmist. Koondamisele peaks minema kahe uurija ja ühe piirkonnapolitseiniku ametikoht.
Vähe põhjendatud ja avalikult napilt kommunikeeritud muudatused võivad omavalitsusjuhtide hinnangul just kodanike turvatunnet riivata. Soovime saada lähemaid selgitusi sellise muudatuse eesmärkidest ja sellest, kuidas kavandatakse hoida ära võimalikke negatiivseid mõjusid. Samuti seda, kas kaaluti ka alternatiivne (nt prefektuuri kui juhtimistasandi kaotamine ja sellest vabanevate ressursside suunamine vahetult turvalisust tagavate teenuste osutamisse) ja miks neist loobuti.
Eraldi küsimus on see, kellest saab sellises maakondadeülese jaoskonna puhul volitustega kontakt politseist kohalikele omavalitsustele ning teistele asutustele ja organisatsioonidele. Ootame eraldi kirjalikke vastuseid nii ministrilt kui ka peadirektorilt ning võimalusel sooviksime kohtuda, et saada täpsemalt teada kavandatavatest ja juba töös olevatest muudatustest,» kirjutavad omavalitsusjuhid.
