Arktikas ja Alpides on leitud tillukesi mikroplasti osakesi, mis on sinna kandunud tuultega, selgub äsja avaldatud uuringust, kus ärgitatakse uurima mikroplasti sissehingamise ohte.
Igal aastal uhutakse jõgedesse ja merre miljoneid tonne plasti, mis laguneb lainete ja päikesekiirguse mõjul järk-järgult väikesteks osakesteks.
Saksa Alfred Wegeneri instituudi ja Šveitsi lume- ja laviiniuuringute instituudi uuringust nähtub, et mikroplast võib atmosfääris läbida pikki vahemaid.
Need alla viiemillimeetrised osakesed langevad taas maale sademete, eelkõige lumega.
“On selge, et suurem osa mikroplastist lumes tuleb õhust,” ütles väljaandes Science Advances avaldatud teadustöö põhiautor Melanie Bergmann.
Bergmann ja tema kolleegid analüüsisid proove, mis koguti vahemikus 2015-2017 merejääst Frami väinas Gröönimaa lähistel. Nad võrdlesid seejärel proove nendega, mis koguti Alpidest ja Breemenist.
Mikroosakeste kontsentratsioon oli Arktikas oluliselt madalam kui Euroopas, kuid siiski tähelepanuväärselt kõrge
Teadlaste hüpotees mikroplasti liikumise kohta läbi õhu tugineb varasematel õietolmu käsitlenud uuringutel, millest on nähtunud, et õietolm ekvaatori lähistelt jõuab Arktikasse. Sarnaselt kandub Põhja-Euroopasse ka tolm Sahara kõrbest.
Bergmann märkis, et nende osakeste sissehingamise mõju ei ole seni põhjalikult uuritud
“Aga kui oleme teinud kindlaks, et suur kogus mikroplasti levib läbi õhu, tekitab see loomulikult küsimuse, kas ja kui palju me plasti sisse hingame,” lisas ta ja rõhutas, et seda tuuleb kiiremas korras uurida.
