Jätkusuutmatult suurt metsaraiet ja selle varjamist kahtlustavad metsandusinimesed nõuavad riikliku keskkonnaagentuuri (KAUR) algandmete sõltumatut auditit.
«Lühiajalise kasumi nimel hävitatakse võimalus pikaajaliselt jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks metsanduseks,» hindas Tartu Ülikooli metsandusteadlane Asko Lõhmus. «Jätkusuutliku metsaraie valem on kolm tihumeetrit puitu metsahektari kohta aastas, et säiliks mets kui ökosüsteem,» seletas omaaegne metsandusjuht Mart Herman.
Riigimetsas raiutakse praegu aga ligi kaks korda ja erametsas üle kolme korra rohkem.
Keskkonnaministeerium esitleb olukorda metsas selliste arvudega, mis jätavad mulje, nagu kasvaks mets kiiremini, kui seda raiutakse. Ministeeriumi koostatud graafikul küünib näitaja «Metsa tagavara aastane juurdekasv» üle aastase raiemahu. Sellele näitajale toetudes on ministeerium lubanud Eestis metsa raiuda viimased kümme aastat ja peab praegust raiemahtu jätkusuutlikuks. Nii metsatöösturid kui ka näiteks rahvusvaheline jätkusuutliku majanduse mõttekoda tasalülitavad selle näitaja abiga metsakaitsjaid.
Selle näitaja põhjal metsa raiudes saab Eestile aga kiirelt lageraiering peale. Seda sama andmebaasi järgi, kust ministeerium näitaja välja korjas. Metsas pole ega teki nii suurt puidutagavara, nagu näitab «Metsa tagavara aastane juurdekasv». Mõlemad arvud on pärit keskkonnaministeeriumile alluva KAURi statistilise metsainventuuri (SMI) andmebaasist. Eesti metsamaa pindala on 2,2 miljonit hektarit. Kui metsa tagavara suureneks ministeeriumi viidatud näitaja järgi, peaks ühele metsamaa hektarile juurde kasvama keskmiselt 7,1 tihumeetrit puitu aastas. 120 aastat kasvanud võimas männik peaks praegu räägitava juurdekasvu järgi andma puitu 900 tihumeetrit hektari kohta. Annab aga vaid 350 tihumeetrit hektari kohta.
Keskmiselt raiutud puidukogus hektari kohta on veel väiksem. Seda erinevust ei selgita harvendusraied. Näiteks rabametsas ei tehtagi harvendusraiet. Tihedatest metsadest harvendatakse puitu välja keskmiselt 77 tihumeetrit hektari kohta. Kuidas on KAURi andmetest tuletatud ministeeriumi esitletav, väidetavalt jätkusuutlik raiemaht, selle väljaselgitamiseks nõuavad omaaegsed metsandustöötajad algandmete sõltumatut auditit.
«Juurdekasvu ja raiemahu otsene kõrvutamine ei olegi kohane, aga üldiselt tulemuste tutvustamisel on keskkonnaagentuurilt alati küsitud nende võrdlust,» tunnistas KAUR-i metsaosakonna juhtivspetsialist Allan Sims.
Miks ministeerium näitajate ebakohase kõrvutamisega avalikkust eksitab? «Keskkonnaministeerium kuvab KAUR-i andmeid ühel slaidil, kuna metsaseaduse paragrahyv 6 lõige 2 primm seda võrdlust nõuab,» vastas ministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve. «Nimelt ütleb seadus, et «valitsusel on õigus metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks seada piiranguid uuendusraie langi pindalale, kui on põhjendatult alust eeldada, et raie maht võib ületada majandatava metsa juurdekasvu». Sellest tulenevad jätkusuutliku raiemahu prognoosid järgmiseks aastakümneks.
KAUR-i spetsialistid Allan Sims ja Enn Pärt on esitanud metsanduse arengukava töörühmale, Sims ka selle artikli jaoks hinnangu, et «jätkusuutlik», puidutagavara hoidev raiemaht on Eestis 11 miljonit tihumeetrit aastas ehk isegi veidi vähem, kui on viimastel aastatel raiutud. Varem on Enn Pärt hinnanud jätkusuutlikuks raiemahuks kuni 8,6 miljonit tihumeetrit aastas, ning näitajast «Metsa tagavara aastane juurdekasv» saab puitu kätte alla 70 protsendi.
Pärt kinnitas seda endiselt, kuid ei taganenud metsanduse arengukava töörühmale esitatud hinnangust. «2020. aasta andmetel on meie metsade juurdekasv 16,4 miljonit tihumeetrit. Sellest 70 protsenti on 11,5 miljonit tihumeetrit,» arvutas ta.
Kristel Järve viidatud seadusesäte räägib aga majandatava, mitte kogu metsa juurdekasvust. 13 protsenti metsast on range kaitse all, majandatava metsa juurdekasv on 14 miljonit tihumeetrit. Sellest 70 protsenti on 9,8, mitte 11,5 miljonit ehk Pärt vassib ligi kahe miljoniga.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metsakorraldusjuht Veiko Eltermann on hinnanud koguni, et metsatagavara juurdekasv on lageraieks sobiva metsa pindalaga pöördvõrdelises suhtes. «Juurdekasvust on saanud osavatele süsinikukaupmeestele metsarikaste riikide survestamise vahend, kuid metsarikkad riigid peavad siin seljad kokku panema ja kõrgetele ametnikele selgeks tegema, kuidas metsa kasvamine ja süsiniku sidumine on omavahel seotud,» lisas ta.
Juurdekasvu järgi on ri gikogu kinnitanud Eesti metsanduse arengukavasse «jätkusuutlikuks ja säästlikuks» aastaseks raiemahuks 12–15 miljonit tihumeetrit aastas. Sama mahtu nõuavad Eesti Erametsaliit ja puidutöösturid ka järgmiseks kümneks aastaks.
Kriitilised metsandusspetsialistid soovivad raiemahtu kuni 8,5 miljonit tihumeetrit, mis tuleneb KAUR-i andmetest, mitte eksitava juurdekasvunäitaja baasil tehtud hinnangutest. Arengukava tegemine on ummikus ja ministeerium laiutab käsi – huvigrupid ei suuda kompromissi leida.
Kuigi ministeerium kinnitas, et ei paku ise tulevikuks jätkusuutlikku raiemahtu välja, ei loobu ministeerium eksitava juurdekasvunäitaja kasutamisest. «Eestis ei ole jätkusuutlikku raiemahtu ületatud. Kui aastane raiemaht on maksimaalselt paaril aastal ületanud 12 miljonit tihumeetrit, siis perioodi keskmine (2011– 2019) raiemaht on 10,7 miljonit tihumeetrit,» ütles Kristel Järve. «Arengukava perioodil ei ole metsa tagavara vähenenud, mistõttu ei ole arusaadavad hinnangud veel väiksemale raiemahule.»
«Arvutuste käigus, mis on aluseks ka Eesti rahvusvaheliste kliimakohustuste täitmise ja seiramise jaoks, on riik leidnud, et aastane raiemaht peab jääma alla 8,6 miljoni tihumeetri,» viitas Eestimaa Looduse Fondi metsandusspetsialist Siim Kuresoo KAUR-i varasematele rehkendustele. «Üllatav, et siseriikliku kommunikatsiooni ja poliitikakujundamise tarvis on metoodikamuutus tõstnud seda kriitilist piiri 10–12 miljoni tihumeetrini.»
Poliitilise otsusega kinnitatud raiemahu jätkumist soovib endine keskkonnaministeeriumi kantsler, praegune Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv. «Varasematel perioodidel raiumata jäänud küpsed metsad ning uued küpseks saanud metsad võimaldavad järgneval kümnel aastal jätkuvalt raiuda 12–15 miljonit tihumeetrit aastas. Kui mingi perioodi jooksul suudetakse sellist mahtu hoida, siis toimub raiete stabiliseerumine tänase metsa olemi juures 9–10 miljoni tihumeetrini aastas.»
Kriitilised metsandusspetsialistid arvutavad jätkusuutlikku raiemahtu metsamaa pindala ehk selle järgi, kui palju keskmiselt hektarilt puitu saab. Metsandusspetsialist Rainer Kuuba Tulevikuerakonnast ütles, et kui jätkata hindamist juurdekasvunäitaja järgi, saaks Eesti metsadele, mis pole range kaitse all, lageraietiir peale vähem kui 50 aastaga.
Arvutuste aluseks on KAUR-i andmed 2017. aasta kohta: metsa raiuti siis 12,5 miljonit tihumeetrit, seejuures lageraiega 35 600 hektarit. Kuuba hoiatab, et tegelik olukord on veel hullem, sest viimastel aastatel on korralik palgimets juba maha võetud.
Üks hiljutisele vanade metsandustöötajate pöördumisele alla kirjutanutest Enno Kuldkepp lisas, et jätkuv raiumine juurdekasvu järgi tähendab, et vanad metsad kaovad ära.
Tartu Ülikooli metsandusteadlane Raul Rosenvald nentis, et riik planeerib majandusmetsade olulist noorenemist1, analüüsimata selle mõju metsaelustikule või metsa kõrvalkasutusele. Ka RMK plaanidest loeb välja, et 20 aasta pärast pole inimeste armastatud puhkealadel enam üle saja-aastast metsa.
«Tegelikult tuleks arvestada metsa kui terviku väärtusega ja see seab «raieringidele» täiendavad piirid,» lisas Asko Lõhmus. «Puidu mahukasvu (juurdekasvu) põhjal tehtud rehkendus ei ole isegi majanduslikus vaates korrektne, ja kui arvestada ka metsade teisi väärtusi, siis on optimaalsed raievanused veel märksa kõrgemad. Eesti metsanduses on aga kujunemas mitmekesiste võimalustega metsamaastiku asemele ulatuslikud vaesunud ja ebaselge tulevikuväärtusega noorendikud.»
Lõhmus nentis, et teadlased saavad analüüsides tugineda ainult niinimetatud talupojatarkusele. «Statistilise metsainventuuri (SMI) algandmed pole isegi teadlastele kättesaadavad,» ütles ta. Algandmed täpsete tulevikuprognooside tegemiseks on vaid KAURi käsutuses. Seetõttu soovivad vanad metsandustöötajad oma pöördumises tegeliku aastase jätkusuutliku raiemahu teadasaamiseks sõltumatut auditit SMI andmetele. «Ei saa pidada õigeks, et kogu riigi metsandusstatistika on ilma igasuguse kontrollivõimaluseta,» leiavad nad.
