SISUTURUNDUS
Ladude kindlustamisega puutuvad kokku nii kinnisvaraomanikud, laooperaatorid, transpordifirmad, kaubaomanikud kui ka kõik need ettevõtjad, kelle äritegevus on vähemal või rohkemal määral seotud kaupade käitlemise ja ladustamisega.
Sõltuvalt oma seotusest on nende huvi oma riske kindlustuse abil maandada mõnevõrra erinev. Selgitusi jagab Salva Kindlustuse varakindlustuse riskihindaja Meelis Morozov.
Kinnisvaraomanik hoolitseb eelkõige selle eest, et tema vara ja tegevusest või tegevusetusest põhjustatud kahjud kolmandatele isikutele oleks piisavas mahus kindlustatud. Operaatori ülesandeks on kauba käitlemine ja hoiustamine nii, et kaup jõuaks oma sihtkohta kahju saamata ehk siis kindlustamise puhul tuleks hinnata kõiki neid riske, mis on selle tegevusega seotud. Rääkides kauba kindlustamisest, on täna õigem rääkida kaupade käitlemisega seotud riskide kindlustamisest, kuna pikaajalise kauba ladustamise osakaal laonduses pigem väheneb. Käitlemise puhul tuuakse kaup lattu, pakendatakse, kleebitakse peale logod vms ja saadetakse edasi. Pikaajaline ladustamine toimub näiteks vilja ja kütuse puhul, kus kaupa ladustatakse riikliku tellimuse reserviks või maailmaturu hinnatõusu ootuses.
Üldjuhul sõlmib kaubale kindlustuse kauba omanik, kuid peamiselt hõlmavad need kindlustuslepingud kindlustuskatet väga suurte kahjude puhuks ehk omanikku huvitab peamiselt see, et tema kaup ei hävineks. Samuti kindlustab kaupa ettevõte, kelle valduses ja vastutusel kaup on. Sellised lepingud hõlmavad üldjuhul laiemat kindlustuskatet, kuna lisaks kauba täielikule hävimisele on võimalikud käitlemisega seotud kahjud, nagu laadimisel, tõstmisel ja ümberpakkimisel juhtuvad õnnetused. Samuti on teatud kaupu vaja hoida teatud tingimustel, et ettearvamatu niiskus või temperatuurimuutused kaupa ei kahjustaks, näiteks võib tuua Covid-19 vaktsiini, mida tuleb hoida ja transportida tootja poolt ettenähtud tingimustel.
Kõiki neid riske tuleb kindlustuslepingut sõlmides arvesse võtta ning seetõttu on kauba kindlustamist mõnevõrra keeruline sõlmida standardlahenduse abil, kuna hinnata tuleb konkreetselt neid riske, õnnetusi ja kahjusid, mis on kauba käitlemisel ning ladustamisel võimalikud.
Lisaks reaalsete kaubale on oluline mõelda ka küberohtudele
Eelkõige tuleks kindlustada hoonet ja kinnisvaraomaniku üldist tsiviilvastutust. Samuti on mõistlik kindlustada finantskahju, mis tekib renditulu kaotuse tagajärjel, kui hoone näiteks hävib tulekahjus. Kaubale laiema, kõiki tegevusega seotud riskide kindlustuslepingu sõlmimine on kaubaoperaatori ülesanne. Ja lisaks kauba kindlustamisele on kindlasti mõistlik mõelda ka vastutuskindlustuse peale. Samuti peaks operaator mõtlema, kui hästi on tema andmed kaitstud küberründe vastu. Andmeteta on teatavasti sellise töö jätkamine äärmiselt keeruline ja seotud suurte kuludega, aga küberründe vastu on võimalik osta kindlustuskaitset.
Kui kaubaga on toimunud kahju, katab kindlustus samaväärse kauba väärtuse, võttes arvesse nii ostuhinda kui ka lisakulusid, mis on vajalikud kauba uuesti lattu toomiseks. Sõltuvalt lepingust võib kindlustus hõlmata ka kahjujärgset koristuskulu. Juhul kui kahjustunud kauba puhastamine ja parandamine on võimalik ning mõistlik, hüvitatakse eelkõige selle tegevusega seotud kulu. Näiteks paljudel juhtudel võib veekahju korral kahjustada saada üksnes pakend ning kaup ise kahju ei saa. Sel juhul kuulub hüvitamisele kauba uuesti pakendamisega seotud kulud. Tarne viivitusel tekkivaid võimalikke viiviseid ja trahve üldjuhul aga ei ole võimalik kindlustada.
Üldiselt võib öelda, et kauba kindlustamine on ettevõtjate seas väga levinud. Peamised kitsaskohad on pigem olnud selles, et kindlustuslepingut sõlmides ei hinnata alati kõik riske ja kindlustusleping ei hõlma piisavas mahus kindlustuskatet. Kaupu on väga erinevaid ja üldjuhul saab kõike neid ka kindlustada – on selleks siis saepuru küttematerjali tootmiseks, mahutis olev toiduõli või külmutushoonete toiduained.
Tõestisündinud näited kaubaga juhtunud kahjudest:
Kosmeetikatoodete laos läks suvesoojaga rikki ruumi jahutav kliimaseade. Seetõttu tõusis märgatavalt siseruumi temperatuur ning liigset temperatuuri mittekannatav kaup riknes. Sarnaselt võib hinnata olukorda, kui laoruumides langeb temperatuur liiga madalale. Sagedasemad kahjud on seotud kauba käitlemisega, näiteks tõstukilt või riiulilt kukkumine või kogemata otsasõidud. Välistatud pole ka olukord, kus laos ühele riiulile otsasõitmise tulemusel suurem osa riiulitest doominoefektina ümber lähevad.
On olnud juhtumeid, kui kahju tekkepõhjuseks on riiulile valesti paigutatud kaup, näiteks üksteise otsa või vales asendis. Selline juhtum ei pruugi olla kindlustatud varakindlustuslepingu alusel, selleks on vaja sobivat vastutuskindlustust. Ette on tulnud ka külmlao jahutussüsteemi rikke tõttu külmaine sattumine külmkambrisse, mille tagajärjel muutus ruumis olev toidukaup kasutuskõlbmatuks.
Mida silmas pidada kahjude ennetamiseks?
- Hoone omanikuna organiseeri hoone põhjalik hooldus ja kontroll. Nii vähendad riski, et hoonest tulenevalt võiks kahjustuda kaup, mida oleks saanud ära hoida- on see siis katuse läbijooks, elektrisüsteemi rike või mõni muu kahju.
- Kauba ladustamisel järgi säilitustingimusi ja organiseeri töö selliselt, et need tingimused oleksid alati täidetud. Vajadusel sõlmi koostöölepingud, mis võimaldavad avarii korral kauba kiiret ümber paigutamist mujale.
- Kauba tõstmisel, ümber paigutamisel organiseeri töö selliselt, et riskid kauba kahjustamiseks oleksid minimaalsed (märgi liikumise ja ladustamise alad, tõkesta riiulitele, tõsteustele otsasõit)
- Järgi tuleohutusnõudeid ning soeta vajalikud tulekustutusvahendid.
- Muuda hoone vargakindlamaks – organiseeri sobiva valvesüsteemi paigaldus ja sõlmi vastav hooldusleping, kasuta personaalseid turvakoode ja vaheta neid vajadusel.
