SISUTURUNDUS
Silmailu ja mugavuste loomise kõrval on kodu rekonstrueerimise eesmärk suurendada kindlasti ka energiatõhusust. Kuidas rekonstrueerida tulemuslikult, selgitab energiasäästuspetsialist Toomas Rähmonen.
Ilmselt tuntuim viis parendada hoonete energiatõhusust on välispiirete lisasoojustamine, mille tulemusel väheneb toasooja kadu õue ja ruume tuleb vähem kütta. Koos soojustamisega tuleb taastada või rajada uuesti ka piirde välisviimistlus ning sageli vahetada välja aknad ja uksed. Oluline on siin valida optimaalne lisasoojustuskihi paksus.
Sõltuvalt hoone küttesüsteemi omadustest ja seisukorrast tuleb ka seda enamasti uuendada. Levinud probleemid küttesüsteemides on reguleerimisvõimaluste puudumine ja valed küttekehade suurused, mille tõttu on ruumid üle- või alaköetud. See toob omakorda kaasa ülemäärase küttekulu või ebamugavused ruumide kasutamisel. Hoone soojustamise järel tuleb küttesüsteem kindlasti ümber seadistada, vastasel korral võib oodatud kokkuhoid asenduda mõnes ruumis hoopis ülekütmisega.
Soojustamise ning akende-uste vahetamise tulemusel muutuvad hooned õhutihedamaks. Kuna elanikud vajavad jätkuvalt värsket õhku, tuleb korrastada või rajada ventilatsioonisüsteem. Ruumi antav õhk peab olema sobiva temperatuuriga ja ventilatsioonisüsteem ei tohi tekitada häirivat müra. Olemasolevad väljatõmbekorstnad on pahatihti olematu ehituskvaliteediga. Lisaks on mureks ruumipuudus, sest vanemate hoonete sisearhitektuuris pole ventilatsioonisüsteemile vajalike kanalite rajamiseks ruumiga arvestatud. Õnneks on inseneridel nendele kitsaskohtadele lahendused enamasti olemas.
Hoone veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide puhul on olulisim tagada nende laitmatu toimimine, kuid kokkuhoiukohti leiab siitki. Näiteks, vähendades kadusid sooja vee torustikes ja taaskasutades kanalisatsiooni juhitavat soojusenergiat. Sooja vee süsteem peab olema kogu ulatuses korralikult isoleeritud, nii et seal ringlev vesi ei jahtuks tarbetult. Populaarsust koguvad lahendused, mis võimaldavad kanalisatsiooni juhitavalt veelt osa soojust uuesti kasutusele võtta.
Elektrisüsteemi puhul on esikohal selle ohutus. Kui on vähegi kahtlusi elektrisüsteemi turvalisuses, tuleb võtta kindlasti plaani rekonstrueerimistööd! Süsteemi korrastamine otseselt energiasäästu ei anna. Küll aga tuleb vaadata kriitilise pilguga üle seadmed, mis kasutavad elektrit. Uued valgustuslahendused muutuvad iga aastaga efektiivsemaks, pumbad ja ventilaatorid on muutunud samuti märkimisväärselt tõhusamaks, rääkimata kodumasinatest.
Taastuvenergiaallikate kasutuselevõtt ei suurenda küll otseselt hoone energiatõhusust (kaod ei vähene), ent vähendab sõltuvust välistest energiatarnijatest. Tuuleenergeetika sobib pigem hajaasustusse. Linnades kasutatakse peamiselt päikeseenergiat, mille abil on võimalik toota elektrit või soojendada päikesekollektoritega vett.
Sealjuures on ülioluline pidada silmas hoone terviklikkuse printsiipi, ükskõik milliseid loetletud meetmeid omavahel ka ei kombineerita. See tähendab, et iga hoone või tema tehnosüsteemi komponent mõjutab rohkem või vähem teiste hooneosade toimivust. Et mitte loodetud kasu asemel kogemata kahju tekitada, tasub hoone rekonstrueerimisel alustada pädeva spetsialisti koostatud rekonstrueerimisprojektist. Seda enam, et sageli nõuab seda ka seadus.
Parendustööde kavandamisel on mõistlik hoida silme ees suurt plaani, kuhu soovitakse hoone korrastamisega välja jõuda. Kui see ei ole finantsiliselt või muul põhjusel kogumahus kohe võimalik, tuleb vaadata, mil moel saab plaanitud töid hakkida väiksemateks lõikudeks nii, et need ei tekitaks omavahel vastuolusid.
Energiatõhususe suurendamisel tekitavad tihtipeale segadust veel kaks olulist mõistet: energiamärgis ja energiaaudit. Energiamärgis on hoone energiakasutuse efektiivsust väljendav tunnistus, mille olemasolu on mõnel juhul (kinnisvaratehingud, suuremahuliste parendustööde kavandamine jne) kohustuslik. Energiaaudit on põhjalikum ülevaatusvorm, milles käsitletakse hoone tegelikku energiakasutust ja sisekliima kvaliteeti ning antakse hoone omanikule soovituslikke juhised, mida olukorra parendamiseks ette võtta. Auditi tulemusi kasutatakse üldjuhul rekonstrueerimistööde kavandamisel või projekteerimistööde lähteülesandena, aga ka renoveerimistööde tasuvuse hindamiseks. www.termopilt.ee
SISUTURUNDUS
