Tehisintellekt aitab tööstusettevõtteid

Tehisintellekti (AI ehk artificial intelligence) rakendamine tööstuses aitab ettevõtetel tööd paremini teha ja planeerida, seadmed tõhusamalt tööle panna ning kokkuvõttes senisest kiiremini kasvada.

Mis imeloom see tehisintellekt on ning kuidas see tööstus- ja tootmisettevõtteid täpsemalt mõjutab?

„Tehisintellekt aitab tööstusi nendes kohtades, kus inimese töö automatiseerimine ei ole seni eriti hästi õnnestunud. Samas on rutiinse ja aeganõudva käsitöö asendamisel automaatikasüsteemidega ettevõtte efektiivsuse kasvus võtmeroll,“ ütleb tööstuste ja tootmiste lahendustega tegeleva LeanEsti OÜ tegevjuht Marko Saviauk. „Tean, et tehisintellekt kõlab kauge, tehnilise ja keerulisena ning tegelikult nii see ongi.“

LeanEstil on suur kogemus eri tööstusharude nagu puidu-, metalli-, plastmassi-, elektroonika-, tekstiili- ja toidutööstuste automatiseerimises, rakendades selleks tänapäevaseid algoritme, masinõpet ja tehisintellekti. „Kõige lihtsamalt öeldes mõeldakse tehisintellekti all masina inimlaadseid võimeid nagu mõtlemine, planeerimine, õppimine, kontrollimine ja käitumise kohandamine. See võimaldab tehnoloogial püstitada eesmärke ja lahendada nende saavutamiseks meie eest keerukaid ülesandeid, kogudes vajalikku töödeldavat informatsiooni kaamerate, sensorite ja 3D-laserite abil,“ selgitab Saviauk.

Võib öelda, et tehisintellektist on saanud digipöörde olulisemaid eesmärke ja see peaks olema tööstusettevõtetele prioriteetne suund, kuhu tulevikku planeerides vaadata. Tehisintellekt võimaldab kasutada tootmises rohkem roboteid, saada senistest andmebaasidest ja analüüsimeetoditest rohkem kasu, optimeerida ajakulu ja logistikat, vähendada praagi hulka, kavandada seadmete hooldust ning näha ette rikkeid tehases.

Tehisintellekt suurendas Eesti tehase tootlikkust 20%

Umbes aasta tagasi sai LeanEst põneva ülesande liimpuitkilpe valmistavast tehasest. Nende tooteks on väikestest kasepalgiklotsidest kokku liimitavad puitkilbid, mis peavad olema tugevad ja siledad, et sobida mööblitootmisse või töötasapinnaks. Ülesanne oli ehitada masin, mis hindab ükshaaval iga klotsi iga külje kvaliteeti ja keerab ilusaima külje kõige peale või viskab sobimatud klotsid liini pealt välja. Reaalselt tegeles sellega ühel liinil päevast päeva neli inimest.

„Nüüd saab masin kaamerate abil pildid igast klotsi küljest. Piltide järgi kvaliteedi hindamiseks võtsime appi tehisliku närvivõrgu tehnoloogia, mida tuli sarnaselt inimese ajuga treenida konkreetset ülesannet lahendama. Jagasime kvaliteedi kaheksaks klassiks ja treenisime närvivõrku kuu aega. Esmane tulemus oli, et iga kümnenda klotsi puhul keeras masin ette vale külje,“ meenutab Saviauk. „Pidime tegelema tehisliku närvivõrgu enda arhitektuuriga, leiutades pika ja keerulise tööga täiesti unikaalse närvivõrgu, mille tulemused läksid järjest paremaks. Algoritmi kiirus paranes ja nüüd, pärast kuudepikkust arendus- ja õpetamistööd, teeb tehisnärvivõrk tehases paremat tööd kui inimene. Teeb seda rutiinselt, märksa kiiremini ega väsi. Hetkel on klotside tuvastamise kindlus 99%. Igas olukorras süsteem veel käituda ei oska, sest erandolukordadeks pole seda veel õpetatud.“

Saviauk nendib, et tehisnärvivõrgu tehnoloogia töötab hästi, kui on aega seda korralikult õpetada. „Nii nagu tuleb väikest last kasvatada, tuleb ka närvivõrgu eest hästi hoolitseda ja seda treenida. Mida paremini hoolitsed, seda parem on lõpptulemus! Oleme selle tehnoloogiaga nüüdseks juba hulga tehaseid efektiivsemalt tööle pannud ja parimal juhul üle 20% kogu tehase efektiivsust suurendanud.“



Huvi korral võta ühendust LeanEstiga ja pane ka oma tehases tehisintellekt inimeste eest tööle!

Lisainfot leiad veebilehelt: 

www.leanest.ee