Peaminister Jüri Ratas rääkis laupäeval riigi aastapäeva kõnes, et mitte kunagi varem pole Eestil läinud suures plaanis nii hästi nagu viimasel paarikümnel aastal, ometi pole heaoluühiskonna hüvesid sugugi kõik nautida saanud.
“Me olemegi jõudnud heaoluühiskonna piirile, mille hüved, tõsi küll, pole ulatunud kõigini,” sõnas Ratas. “Paljude näitajate poolest on Eesti siiski arenenud riikide tipus, millest viimati rõõmustas mind siiralt Eesti noorte PISA-testide võidukas tulemus. Ja nüüd seisab meie ees kaks ülesannet. Esiteks, kas murda klaaslagi, mis lahutab meid Põhjala heaoluriikide tasemest, mis aga eeldaks tõelist pööret mõtteviisis ja mõistagi kõigepealt laialdast debatti sellega seoses, või teiseks – ja see paistab praegu olevat reaalsem – hoida hammastega kinni saavutatust, milleni oleme praeguseks jõudnud, vältides samal ajal stagneerumist ning tagasilööke. Säilitamise kõrval on siiski enamasti parem plaan arendamine.”
Ratas peatus Eesti Rahva Muuseumis peetud kõnes ilmastiku- ja kogu looduskeskkonna muutustel, mis on kaasnenud 19. sajandi lõpus alanud tööstusrevolutsiooniga ning viinud tänaseks meid kõiki globaalse kliimakatastroofi lävele.
“Esiteks, meil tuleb otsida uusi kohanemisteid toimetulekuks juba aset leidnud muutustega. Teiseks tuleb meil investeerida tehnoloogiatesse, mis vähendavad niinimetatud ökoloogilist jalajälge, ja kolmandaks – aga ütlen seda nüüd kujundlikult – tuleb meil hakata koomale tõmbama. Koomale tõmbama kõiges, mis puudutab ainelist ilma, vastukaaluks vaimuilmale, mille süvendamisel ja laiendamisel üleüldiselt ja elukestvalt jätkub lõputult ruumi,” lausus Ratas.
Ta lisas, et Eesti on avatud väikeriik ja meie avatuses ongi ühtlasi meie suurus.
“Minu sügavaim veendumus seisneb selles, et kuni püsime avatuna tulevikule, tulgu sealt või tulist tõrva – seni, kuni me võtame vastu mistahes proovikivid, komistamata nendele, seni me kestame,” märkis Ratas.
