Riigikontrolör Janar Holm leiab, et sotsiaalministeerium oleks apteegireformi ettevalmistamisel pidanud tegema paremat tööd, vahendab BNS.
Apteegireform võeti aastaid tagasi kõne alla osalt riigikontrolli 2012. aastal tehtud auditi pärast, mis järeldas, et Eesti apteekides on ravimid kallimad kui mitmes teises riigis ning patsiendi omaosalus ravimite ostmisel on üks Euroopa suuremaid. Selle üheks põhjuseks nimetati ebapiisavat konkurentsi hulgimüüjate vahel ravimiturul. Nii sündis soovitus sotsiaalministeeriumile lahutada ravimite hulgimüüjad apteekidest, et apteegid oleksid vabad tellima ravimeid mitmelt hulgimüüjalt, mitte ainult oma omanikult.
“Auditis ei öelnud me otseselt, et need peavad olema proviisor apteegid. Me rääkisime vertikaalse integratsiooni lõhkumisest. Jah, selle meie soovituse oleks see täitnud,” rääkis Holm
Tema sõnul on nüüd peamine etteheide riigikontrolli poolt see, et selline keeruline reform ei rakendu iseenesest. “Seal on vaja palju tööd teha. Ma arvan, et sotsiaalministeerium on natuke hiliseks jätnud selle reformiga tegelemise. Aga veel ei ole ju kaheteistkümnes tund, tegelikult on üheteistkümnes tund ja sellised reformid sünnivadki viimasel hetkel,” ütles Holm,
Tema sõnul sünnivad päris sündmused selliste reformide puhul kuu-kaks enne seda, kui see päriselt käes on. “Ma arvan, et maksab proovida edasi selle reformi rakendamisega, aga vaeva tuleb rohkem näha. Kindlustunnet tuleb luua nii ühiskonnas kui ka riigikogu liikmete seas, et midagi hullu ei juhtu pärast seda, kui saabub 1. aprill 2020. Ja siin on sotsiaalministeeriumil palju tööd teha,” soovitas Holm.
Tema sõnul oleks sotsiaalministeerium pidanud reformi viieaastase üleminekuperioodi jooksul intensiivsemalt tegutsema. “Teadaolevalt tuli sotsiaalministeeriumilt ka lubadus, et tehakse mõjuanalüüs, juba mitmeid aastaid tagasi. Kus see mõjuanalüüs on? Seda ei ole. Siin ei saa mitte kellelegi teisele seda ette heita kui ainult sotsiaalministeeriumile. Nüüd tuleb lihtsalt pikemaid samme teha ja seda kindlustunnet teisel viisil luua. Selle eelnõu puhul on kaalul palju rohkem kui lihtsalt apteekide küsimus. Ka usaldus selle suhtes, et kui tehakse pikaajalisi plaane, siis kas need realiseeritakse tegelikult või mitte,” lisas Holm.
