Balti riikides Läti uuringufirma SKDS läbi viidud ERGO kindlustuse küsitlusest selgub, et tavapärase sissetuleku kaotamisel peaks keskmine Eesti pere olemasolevate säästude abil vastu kuni 6,3 kuud.
Seejuures kolmandik eestlastest suudaks sissetuleku kaotamisel tavapäraselt edasi elada vaid kuni kuu, teatas ERGO kindlustus. Kuus protsenti eestlastest, ütlevad, et neil pole aga mitte mingisuguseid sääste. Ligikaudu kümnendikul eestlastest on kuni ühe aasta jagu sääste ja kahe aasta jagu kaheksal protsendil.
Sääste pole küsitluse andmetel kaheksal protsendil lätlastest, Leedus on see näitaja vaid kolm protsenti. Balti riikide elanikest suudaksid kõige kauem ära elada leedukad – 7,8 kuud, lätlased seevastu vaid 5,5 kuud.
“Kui sääste pole ning mõnda perekonnaliiget peaks tabama raske haigus või õnnetus, jääksid paljud Eesti pered täna paraku hätta,” kommenteeris ERGO elu- ja tervisekindlustuse arendusjuht Dekla Uusma pressiteate vahendusel.
Osalise töövõime korral on riiklik toetus 7,8 eurot päevas ehk keskmiselt 236 eurot kuus, puuduva töövõime korral 13,8 eurot päevas ehk keskmiselt 414 eurot kuus, märkis Uusma. “Raske haigusega võitlemiseks vajatakse tavaliselt lisaraha, et võimalikult kiiresti taastuda, ravimeid osta või ratastooli sattudes ka kodu ümber ehitada.”
Uuringust ilmneb, et Balti riikide elanikest kõige enam materiaalselt puudust kannatavaks hindavad end eestimaalased. Enam kui kolmandik ehk 34 protsenti Eesti vastajatest tunnevad, et ei tule rahaliselt toime. Lätis on see protsent 31 ja Leedus 20.
Muutus võrreldes 2014. aastal läbi viidud küsitlusega on olnud siiski puuduse vähenemine kõigis kolmes riigis. Kõige enam on viie aastaga vähenenud materiaalselt puudust kannatavate inimeste hulk Lätis, nimelt on langus üheksa protsenti. Eestis on vastav näitaja langenud kaheksa protsenti ja Leedus viis protsenti.
Eestis on oma eluga kõige rahulolevamad naised, kõrge sissetulekuga 25- kuni 34-aastased inimesed, kellel on alaealised lapsed.
ERGO ohutusindeksi uuring viidi läbi 2019. aasta suvel ja sügisel ning selles osales representatiivne valim elanikkonnast, kokku 3000 inimest Eestist, Lätist ja Leedust. Sama uuringut on läbi viidud ka 2014., 2015., 2016. ja 2017. aastal.
