Arsti poole pöördujate arv kasvas möödunud nädalal ligi veerandi võrra.
Möödunud nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3059 inimest, haigestunute arv kasvas eelneva nädalaga võrreldes 24 protsenti. Grippi haigestunute arv püsis samal tasemel.
40,7 protsenti arsti poole pöördunutest olid kuni 15-aastased lapsed. Haigestumuse intensiivsus varasemate aastate samade perioodidega võrreldes on samal tasemel. Grippi haigestumine ei jõudnud veel kõrgehooajani, haigestumine on endiselt tõusutrendil.
Kokku on hooaja algusest hospitaliseeritud 75 patsienti, üle 75 protsendi haiglaravi vajanutest on olnud lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat.
Laboratoorselt kinnitati 57-A ja 33 B-gripiviirust. Täpsemalt määratleti 22 A-gripiviirust, neist 12 olid A gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm09 ning 10 A gripiviiruse alatüüp (H3).
Praegu ringlevad Eestis üheaegselt kolm gripiviiruse tüüpi: A-gripiviiruse alatüüp A(H1N1), B-gripi viirus ja A-gripiviiruse alatüüp H3N2. Loetletud viirustüvede eest kaitseb ka selle hooaja vaktsiin.
Parim viis grippi haigestumist vältida on end gripi vastu vaktsineerida. Vaktsineerida saab end endiselt nii perearsti juures kui vaktsineerimiskabinettides. Kindlasti peaksid vaktsineerimise peale mõtlema riskirühma kuuluvad inimesed, sest riskirühmade puhul võib gripi põdemine mööduda väga raskelt ja lõppeda ka surmaga.
Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma kümme kuni 14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta, gripi vastu võib vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida alates kuuendast elukuust. Gripi puhul kuuluvad riskirühma eelkõige väikelapsed, eakad, kroonilised haiged ja inimesed, kes oma töö tõttu puutuvad kokku mitmete võõraste inimestega.
Paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Nii-öelda „püstijalu“ grippi põdev inimene võib aga levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks. Samuti on sellisel juhul suurem risk saada tõsiseid tüsistusi.
Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt 1,5-meetrist distantsi, samuti tuleb gripihooajal regulaarselt käsi vee ja seebiga pesta. Aevastades või köhides tuleb suu katta taskuräti või selle puudumisel varrukaga. Haigena tuleb püsida kodus. Kindlasti ei tohi haigustunnuste ilmnemisel külastada haiglaravil olevaid lähedasi ega peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed. Haigeid lapsi ei tohi jätta vaktsineerimata vanavanemate hoolde – tihti saavad vanemaealised nakkuse just lastelastelt.
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli grippi haigestumise intensiivsus madal Euroopa regiooni kõikides riikides, välja arvatud Lätis, kus haigestumuse intensiivsust hinnatakse keskmiseks.
