Eesti alaline esindaja ÜRO juures suursaadik Sven Jürgenson tutvustas reedel video teel toimunud pressikonverentsil maailma avalikkusele Julgeolekunõukogu maikuist tööprogrammi ja Eesti prioriteete, vahendas BNS.
Reedel algas Eesti eesistumine ÜRO Julgeolekunõukogus.
Eesti kavatseb pöörata erilist rõhku COVID-19 pandeemia ja julgeolekukeskkonna seostele, küberturvalisusele, rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtetele, sealhulgas tsiviilisikute kaitsele, ja Julgeolekunõukogu läbipaistvamaks muutmisele kriisi ajal.
“Julgeolekunõukogu jätkab tööd ka koroonakriisi ajal. Kui asusime jaanuaris tööle Julgeolekunõukogu valitud liikmena, ei osanud keegi ette näha, et mõne kuu pärast pistab maailm rinda ühe suurima kriisiga pärast Teist maailmasõda. Seda suurem on vastutus olla praegusel ajal ÜRO Julgeolekunõukogu eesotsas, aga oleme selleks valmis,” sõnas välisminister Urmas Reinsalu.
Välisministri sõnul mõjutab üleilmne pandeemia rahu ja julgeolekukeskkonda kogu maailmas. Eesistujana seame sihiks, et ka Julgeolekunõukogu keskenduks COVID-19-ga kaasnevatele ohtudele. Pandeemia seljatamiseks on väga oluline toetada ÜRO peasekretäri üleilmse relvarahu üleskutset, tagada rahuvalvemissioonide jätkumine ja humanitaarabi ligipääs konfliktides.
Maikuus möödub ka 75 aastat Teise maailmasõja lõpust Euroopa pinnal ja 8. mail korraldab Eesti selle meenutamiseks kõrgetasemelise arutelu.
“Eesti toob sellel tähtpäeval riigid kokku, et mälestada kõiki hukkunuid, arutada sõjajärgse maailmakorralduse õppetunde ja rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtteid, eriti relvajõu kasutamise ja sellega ähvardamise keeldu. See on eriti oluline, arvestades et konfliktid Euroopas ei ole kahjuks kadunud,” sõnas välisminister Reinsalu.
Teiste eriürituste seas on istung küberturvalisuse teemal, mille avab peaminister Jüri Ratas, samuti president Kaljulaidi osalusel tsiviilisikute kaitse teemaline arutelu, kus kõneleb ka ÜRO peasekretär António Guterres.
Julgeolekunõukogu kohtus reedel video teel ja eraldi tähelepanu oli nõukogu kriisiaegsetel töömeetoditel.
“Meie jaoks on oluline, et ka videokohtumiste kaudu oleks tagatud Julgeolekunõukogu võimalikult tõhus toimimine, et avatud istungid oleks üldsusele ja ÜRO ülejäänud liikmesriikidele võimalikult kättesaadavad,” selgitas Sven Jürgenson.
