Eesti geeniteadlaste juhtimisel avastati seos kergema penitsilliini allergilise reaktsiooni ja geenide vahel – seni on teadlased tuvastanud vaid raskete allergiliste reaktsioonidega seotud geenivariante.
Penitsilliin on kõige levinum antibiootikum. Selle tarvitamine võib põhjustada aga ravimiallergiat. Allergianähud võivad ulatuda ajutisest nahalööbest kuni väga tõsiste ja eluohtlike kõrvaltoimeteni.
Ravimiameti statistika põhjal moodustasid penitsilliinid 2008. aastal kolmandiku kõigist Eestis tarvitatud antibiootikumidest. Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu, Statens Serum instituudi, Oxfordi ülikooli ja Vanderbilti ülikooli teadlased tuvastasid geenivariandi, mis on seotud penitsilliini põhjustatud ülitundlikkuse reaktsiooniga.
Geenivaramu teadlane ja avaldatud teadustöö peamine autor doktor Kristi Krebs sõnas, et analüüsi tulemusena leiti seos inimeste enda poolt teavitatud allergianähtude ilmnemise ja geenivariandi HLA-B*55:01 vahel. “Selle geenivariandi kandjate hulgas oli penitsilliiniallergia 33% tõenäolisem, kui neil, kel see geenivariant puudub,” selgitas Krebs.
Kõnealune geenivariant esineb ühel kuni kolmel protsendil eurooplastest.
Krebsi sõnul näitas geneetilise korrelatsiooni analüüs ka inimeste endi poolt raporteeritud penitsilliiniallergia geneetilist seost ka autoimmuunhaigustega nagu reumatoidartriit ja psoriaas. “See näitab meie uuringus võimalikku autoimmuunset tegurit penitsilliiniallergia tekkimises,” lisas Krebs.
Genoomika instituudi juhtivteadur Lili Milani rõhutab biopankadesse kogutud andmete tähtsust. “Lisaks Eesti Geenivaramule olid sellesse uuringusse kaasatud ka UK biopanga ning Vanderbilti ülikooli meditsiinikeskuse biopanga geenidoonorite andmed. Tulemusi kinnitati veel eraldiseisvalt ka USA ettevõtte 23andMe andmebaasi peal. Need rohkem kui 100 000 penitsilliiniallergiaga inimese geeniproovid aitasid meil avastada seose penitsilliiniallergia ja ühe kindla geenivariandi vahel. Selliste väikeste sammudega liigume paremate ravimite ja parema meditsiini poole,” rõõmustas Milani.
