Terviseameti hinnangul peaksid suuremad haiglad kriisiolukorras olema võimelised iseseisvalt toimima vähemalt kolm ööpäeva ja väiksemad 16 tundi, kuid kõigi haiglate sellise võimekuse tagamiseks on vaja investeerida ligi 21 miljonit eurot.
Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai sõnul on enamik haiglavõrgu arengukava haiglatest hetkel võimelised ulatusliku elektrivarustuse häire korral tagama kriitilise ravitöö, kuid seda piiratud ulatuses ja lühiajaliselt, teatas ameti pressiesindaja esmaspäeval BNS-ile.
Pühapäeval kaheksa tundi elektrita olnud Lõuna-Eesti Haigla töö sai jätkuda vaid elektrigeneraatorile. „Peame sellest tegema väga selge järelduse, et oluliste elutähtsate teenuste katkestused on reaalsed ning mõjutavad otseselt ning vahetult vältimatu abi toimepidevust ehk ennekõike haiglate ravitööd,“ ütles Kadai, kelle sõnul sõltuvad kõik haigla teenused just elektrist. Elektrivarustusest sõltub nii ruumide valgustus kui vee-, kanalisatsiooni-, kütte- ning infosüsteemide toimimine. „Haigla on terviksüsteem ja kui teatud osa raviprotsessidest ei toimi tavapäraselt, vallandab see kaskaadmõju ka järgnevatele ning aeglustub või katkestab kogu igapäevasee ravikorralduse ja –tegevuse. Lihtne näide – kui haigla ei saa elektrivarustuse häire tõttu tagada diagnostikateenuseid, ei saa arstid vastu võtta ka vajalikke raviotsuseid.“
Haiglate tööd mõjutavaid elektrivõrgu rikkeid tuleb aastas ette mitmeid, ka möödunud aastal valminud riskianalüüsidest selgub, et üle poolte haiglatest hindas ühe prioriteetse riskina just elektrivarustuse häiret ja katkestust.
Haiglate toimepidevuse üks põhimõte elutähtsate teenuste katkemisel on tagada esmalt kriitiline abi haiglas viibivatele patsientidele. Järgmises etapis tuleb taastada erakorraline abi haiglasse saabuvatele patsientidele, kes seniks on suunatud teistesse haiglatesse. Viimases etapis tagab haigla plaanilise ravitöö taastamise.
Terviseamet on sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kelle tegevuse eesmärgiks on tervisliku elu- ja õpikeskkonna kujundamisele suunatud rahvastiku tervise poliitika elluviimine tervishoiu-, tervisekaitse-, kemikaaliohutuse ja meditsiiniseadmete valdkonnas.
