TALLINN, 1. märts, BNS – Eesti majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2021. aastal kokku 8,3 protsenti; võrreldes 2019. aastaga kasvas majandus 5,2 protsenti, ületades seega ka koroonaeelse taseme.
Eelmise aasta neljandas kvartalis kasvas majandus võrreldes 2020. aasta sama perioodiga 8,6 protsenti. Jooksevhindades moodustas SKP 8,7 miljardit eurot, teatas statistikaamet.
Möödunud aasta viimases kvartalis püsis statistikaameti juhtivanalüütik Robert Müürsepa sõnul kiire majanduskasv. “Kasv oli küll endiselt laiapõhjaline, aga mitmele tegevusalale jättis oma jälje kiire hinnatõus,” nentis analüütik.
Kasvu vedas koroonaeelsele tasemele jõudnud töötlev tööstus. Majandusele lisasid hoogu ka info ja side, veondus ja laondus ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Väga kiire kasv jätkus veel koroonast räsitud majutuses ja toitlustuses.
Peamisteks majandust pidurdavateks tegevusaladeks olid aga hinnatõusu tõttu kaubanduse ja põllumajanduse sektorid. Energeetikasektor püsis hindade kasvust hoolimata 2020. aasta sama perioodi tasemel.
Müürsepp selgitas, et hinnamuutust sai tunda ka eratarbimine, mis suurenes 6,9 protsenti. “Tegemist oli kiire kasvuga, aga see oli tunduvalt aeglasem kui varasematel perioodidel. Märgata oli piirangute vähendamise mõju. Enim kasvasid inimeste kulutused restoranides ja hotellides, sidele ning rõivastele ja jalatsitele, samuti väljaminekud transpordile, tervishoiule ning vabale ajale ja kultuurile,” lausus juhtivanalüütik.
Investeeringud langesid 38,4 protsenti, kuid selle põhjuseks oli ebatavaliselt kõrge võrdlusbaas. Valdavalt tuli langus ettevõtete investeeringutest arvutitarkvaradesse ja andmebaasidesse, mis langes 93,9 protsenti. Vähenesid ka kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse 12,6 protsendiga.
Seevastu kasvasid peamiselt ettevõtete investeeringud transpordivahenditesse 36,2 protsenti ja muudesse masinatesse ning seadmetesse ja kaitseotstarbelisse põhivarasse 12,4 protsenti.
Eksport kasvas eelmise aasta viimases kvartalis 22,6 protsenti, eelkõige litsentsitasude müügi ja transporditeenuste mõjul. Langus arvutiteenuste sisseostus tõi kaasa impordi vähenemise 2,6 protsendi võrra. Lisaks panustasid väliskaubandusse oluliselt toornafta ja maagaasi, elektrienergia, puit- ja korktoodete kaubandus ning reisiteenuste vahendamine.
Võrreldes kolmanda kvartaliga kasvas sesoonselt korrigeeritud SKP 1,8 protsenti ja võrreldes 2020. aasta neljanda kvartaliga 8,8 protsenti.
 kasvas 2021. aastal kokku 8,3 protsenti; võrreldes 2019. aastaga kasvas majandus 5,2 protsenti, ületades seega ka koroonaeelse taseme.){kind=link}