Tallinna tehnikaülikooli teadlased töötasid välja avatud koodiga kasvuhoonegaaside (KHG) mõõtmise tööriista, mis on mõeldud tasuta kasutamiseks eelkõige Eesti avaliku sektori asutustele, aga ka kõigile teistele huvilistele.
OECD andmetel on Eesti üks kõige kõrgema kasvuhoonegaaside heitmega ning ressursi- ja süsinikumahukusega majandus Euroopa Liidus. Tehnikaülikooli uus mõõtmisvahend toetab nii Eestit kliimamuutustega kohanemisel ning keskkonnajalajälje vähendamisel kui ka ministeeriume nende püüdlustes kehtestada ja täiendada kasutusel olevaid metoodikaid, kirjutab tehnikaülikooli veebiväljaanne Trialoog.
“Meie Tallinna tehnikaülikoolina ei tohi olla pelgalt pealtvaatajad ja tunnistajad kliimamuutustele, vaid peame välja pakkuma uusi lahendusi ning eelkõige uusi tehnoloogiaid kliimamuutustega toimetulekuks. Üks selline näide on äsja loodud uudne KHG mõõtmise tööriist,” ütles tehnikaülikooli rektor Tiit Land.
Tehnikaülikooli kinnitusel on oluline, et tööriist oleks kättesaadav ning metoodika läbipaistev, mistõttu on brauseripõhine tööriist mõeldud kõigile tasuta kasutamiseks. Esialgu sobib see kõige paremini ülikooliga sarnastele organisatsioonidele, näiteks Eesti avaliku sektori asutustele, kuid avatud koodiga tööriista täiustades on võimalik seda kohandada ka teistele sektoritele.
Tööriista arendamise töögrupi juht professor Kimmo Sakari Lylykangas peab tööriista tugevuseks seda toetavat põhjalikku emissioonitegurite andmebaasi.
“Seniajani on Eestis toetutud Soomes ja Inglismaal loodud andmebaasidele, mis on olnud väärtuslikud informatsiooniallikad, kuid nüüd on Eestil olemas ka päris oma emissioonitegurite andmebaas. Me avalikustame TalTechi andmebaasi ning täiendame seda aja jooksul nii, et sellest oleks kasu erinevates sektorites kasvuhoonegaaside jalajälje mõõtmisel,” selgitas Lylykangas.
Tehnikaülikooli arengukava üks võtmenäitaja on kliimaneutraalne ülikool aastaks 2035, mis tingib vajaduse ja annab aluse kasvuhoonegaaside mõõtmiseks. Sama mudelit kasutades mõõtis tehnikaülikool ära ka enda kasvuhoonegaaside jalajälje, mis oli 2022. aastal kokku 27 437 tonni ehk inimese kohta 2,59 tonni süsinikdioksiidi.
Kasvuhoonegaaside jalajälje hindamise tööriista loomisel järgiti rahvusvahelise kliimapaneeli loodud nn TACCC (transparency, accuracy, consistency, comparability and completeness) põhimõtet, milleks on läbipaistvus, täpsus, järjepidevus, võrreldavus ja lõplikkus.
 mõõtmise tööriista){kind=link}