Kuna Euroopas tuleb kasutusele uus piirivalve kesksüsteem, siis võtab ka Eesti sellega seoses kasutusele näotuvastusseadmed ning arvestuslikult hangitakse piirikontrolli kabiinidesse kokku sadakond näotuvastusseadet.
Tegemist on kogu Schengeni ala välispiiri hõlmava andmebaasiga, kuhu salvestatakse info kolmandate riikide kodanike alale sisenemise ja väljumise kohta ning see teave on kättesaadav kõigi liikmesriikide piirikontrolliametnikele. Praegu salvestab iga riik kolmandate riikide kodanike piiriületused oma andmebaasi ning reisidokumenti lüüakse tempel, mille järgi saavad teiste riikide piirivalvurid Schengeni alale sisenemist ja väljumist kontrollida. Edaspidi on kõik need andmed ühises süsteemis.
Politsei- ja piirivalveameti juhtivpiiriametnik Eve Kalmus selgitas Postimehele, et uue ENTRY-EXIT süsteemi peamine mõju ongi piiriületuste info kättesaadavus kõigile liikmesriikidele sõltumata piiriületuse kohast. “See tähendab, et kui inimene on Schengeni alale sisenenud Eesti välispiiri kaudu, aga väljub Hispaaniast, siis saab seal piirikontrolli ametnik süsteemi kaudu teada, kas reisija on ületanud lubatud viibimisaega ja millise liikmesriigi välispiiri kaudu ta alale sisenes,” lausus Kalmus.
Süsteem eeldab kõigis liikmesriikides ka näotuvastusseadmete kasutamist. “Seadmetega tehakse kodanikust piiril foto, mida masin võrdleb automaatselt piirivalvuri poolt skaneeritava reisidokumendi fotoga,” selgitas Kalmus. Tema sõnul on põhimõtteliselt tegemist automaatse isikusamasuse kontrollimisega, mida praegu teeb piirivalvur visuaalselt, vaadates inimesele otsa.
“See teeb kontrollimise usaldusväärsemaks ja turvalisemaks ning piirivalvur saab näo ja foto tähelepanelikule võrdlemisele kuluva aja arvelt keskenduda vestlusele piirületajaga, et teha kindlaks näiteks tema reisi eesmärk ja tuvastada võimalikud vastuolud inimese ütlustes,” põhjendas juhtivpiiriametnik.
Süsteem võetakse kõikides liikmesriikides kasutusele 2022. aastal. Eestis on selle projekti eelarve 2 miljonit eurot, mida rahastab Euroopa Liit sisejulgeoleku fondi kaudu koos siseministeeriumiga. Hangitavate seadmete täpne arv sõltub hanke pakkumisest, kuid arvestuslikult on neid vaja sadakond, et seade oleks olemas kõigis piirikontrolli kabiinides.
