Erakondade reitingutabelis kindla liidrina jätkava Reformierakonna selja taga on toetust kasvatamas Eesti 200, jõudes peaaegu kümne protsendi juurde, selgub Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti AS-i küsitlusest.
Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 31,5 protenti, Keskerakonda 22,6 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 16,6 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 14. oktoobrist 9. novembrini ning kokku küsitleti 3750 valimisealist Eesti kodanikku.
Esikolmikule järgneb Eesti 200, kelle toetus on tõusnud 9,9 protsendini, ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond 8,4 ning Isamaa 5,5 protsendigs.
Suurima muutuse on viimastel nädalatel teinud läbi Eesti 200, kes on nelja nädalaga kasvatanud toetust 2,4 protsendi võrra 9,9-ni. Nii kõrge pole alates eelmise aasta algusest toimuvates Norstati küsitlustes Eesti 200 toetus veel olnud.
Koalitsioonierakondi toetab 44,7 protsenti ja opositsioonierakondi 39,9 protsenti vastajatest.
Samaaegselt Eesti 200 toetuse tõusuga on langenud parlamendiopositsiooni summaarne toetus. Kui oktoobri alguses ületas opositsiooni toetus korraks napilt koalitsioonierakondade oma, siis praegu on koalitsiooni edu opositsiooni ees 4,8 protsenti.
Alates ajast, mil Norstat ja Ühiskonnauuringute instituut oma reitinguid avaldama hakkasid, pole Eesti valijaskond oma erakondlikes eelistustes nii mobiliseeritud olnud, kui ta on seda praegu. Eelistust mitte omavate valijate osakaal on praegu madalam, kui ta kunagi varem alates 2019. aasta algusest on olnud.
“Kui riigikogu valimised toimuksid nüüd, siis erakondlik eelistus puuduks hinnanguliselt vaid 24 protsendil valijaskonnast. See tähendaks rekordiliselt kõrget valimisosalust – 76 protsenti. Reaalsetel valimistel see osalus ilmselt nii suur ei oleks. Kuid siiski võib oletada, et ta tuleks hetkeolukorras kõrgem, kui ta eelnevatel valimistel on olnud. Seda, et poliitiliselt teravas olukorras lähevad inimesed rohkem valima, nägime ka äsja toimunud USA presidendivalimistel, kus lõplik osaluse määr tõotab tulla enam kui 100 aasta jooksul kõige kõrgem,” kommenteeris teadur Martin Mölder.
“Kui 2019. aasta valimiste järel nägime, et ilmselt väga suur osa eelnevalt eelistust mitte omanud valijatest liikus Reformierakonna toetajate sekka, siis praegu selle kohta enam märke ei ole. Kogu sügise vältel on Reformierakonna suhteline toetus olnud pigem languses ning on praeguseks jõudnud tegelikult vägagi selle taseme ligidale, mis ta oli valimistel,” arutles Mölder.
Ainsad kaks erakonda, kelle toetus on hetkel võrreldes valimistega märkimisväärselt erinev, on Mölderi sõnul Eesti 200 ja Isamaa. “Viimase toetus on märkimisväärselt langenud, samas kui esimene on oma toetuse tipul. Eesti 200 toetus on hetkel ligi 10 protsenti – rohkem kui kaks korda enam kui valimistel. Pole seega ka ime, et just praegu ja just nende ridadest on tulnud soov erakorraliste valimiste korraldamiseks. Eesti 200 jaoks oleks aeg selleks soodne,” ütles Mölder.
Samuti tundub tema hinnangul, et just Eesti 200 on praegu kõige rohkem võitnud eelistuseta valijate mobiliseerumisest. “Absoluutarvudes on Eesti 200 toetus väga selgelt ja väga jõuliselt liikunud ülesmäge, samas kui eelistuseta valijate osakaal on samaväärselt langenud. Paralleelselt on teinud kerge liikumise ülespoole ka EKRE toetus, mis annab alust oletada, et ka nemad on suutnud mingil määral eelistuseta valijaid mobiliseerida. Samal ajal on püsinud paigal Reformierakonna ja Keskerakonna toetajate absoluutarvud ning kerge jõnksu alla poole on teinud Sotside toetus. Seega ei ole nemad praegusest olukorrast ilmset suutnud kasu lõigata. On märkimisväärne, et opositsiooni teravik võib olla liikumas väljaspoole parlamenti,” lisas Mölder.
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. See tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest ning statistiline viga on +/- 1,55 protsenti. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest maksimaalselt vaid 0,9 protsenti.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on 2016. aasta jaanuaris asutatud mõttekoda, mis uurib ja analüüsib Eesti ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid protsesse.
