Eriolukorra valitsuskomisjon kinnitas 20. märtsil 2020 Covid-19 tõrje teadusnõukoja, kuid vandeadvokaat Leon Glikmani hinnangul pole aga seadust, mis reguleeriks sellise organisatsiooni tegevust ja volitusi.
«Õigusriigis peab igal institutsioonil olema õiguslik alus, seda ka teadusnõukoja moodustamisel. Valitsuse hädaolukorra seaduses, mille reguleerimisalasse peaks küsimus kuuluma, nõukojast ei räägita,» tõdes Glikman. «Ma ei oska tsiteerida ka ühtegi teist seda küsimust reguleerivat õigusakti. Iseenesest saaks valitsus vajaduse korral teadlastelt hüva nõu sisse osta, kuid see peab toimuma seaduses sätestatud alustel ja korras,» sõnas Glikman.
«Kuivõrd nõukoda on vaid nõustav organ, ei ole volituste küsimus siinkohal aktuaalne, arvestades, et valitsus võib, kuid ei pruugi teadlaste soovitusi arvestada. Ta rakendab neid oma pädevuse alusel,» leidis vandeadvokaat.
Samas avaldas ta tunnustust teadlaste kaasamisele koroonakriisi lahendamisel. «Poliitikutele on omane ekslik usk sellesse, et nad on kompetentsed kõigis eluvaldkondades, mistõttu teadlaste kasutamine koroonakriisist ülesaamiseks on igati tervitatav,» ütles ta. «Nõukoja koosseis on ju muljet avaldav ja mingit alust nende inimeste kompetentsis kahelda ei ole.»
Teadusnõukoja juhiks kinnitati toona Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar. Nõukoja liikmeteks said Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer, Tervise Arengu Instituudi teadussekretär Kristi Rüütel, Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst ja Tartu Ülikooli kirurgiliste haiguste professor Peep Talving, Tartu Ülikooli kliinikumi infektsioonhaiguste arst Pilleriin Soodla ja Tartu Ülikooli rakendusviroloogia uurija-professor Andres Merits. Uuest aastast vahetas Rüütli nõukojas välja käitumisteadlane ja psühholoog, Tartu Ülikooli vanemteadur Andero Uusberg.
Glikmani sõnul ei peaks teadusnõukoja tegevus olema riigisaladus, kuna riigi tegevust puudutav teave on mõeldud üldiseks kasutamiseks. «Järelikult on teave avalik ja igaühel peaks olema avaliku teabe seaduse kohane juurdepääs vastavatele dokumentidele,» sõnas Glikman.
Kui aga jätta kõrvale juriidika, siis vandeadvokaadi meelest pole mitte mingit ratsionaalset iva selles, miks valitsus peaks varjama koroonakriisi lahendamisega seotut. «Avalikustamise eesmärk on demokraatliku kontrollimehhanismi tekitamine, millel saab olla üksnes positiivne toime,» sedastas ta.
Seaduskuulekusele aitab kaasa valitsuse tegevuse läbipaistvus. Teadusnõukoja juht Irja Lutsar on igati päri, et organisatsiooni tegevus peaks olema avalik. «Ma ei poolda seda, et otsused peavad olema salastatud. Need võiksid tulla sellise paketiga: teadusnõukoda soovitas niimoodi, aga valitsus otsustas naamoodi,» sõnas Lutsar tänavu 16. veebruaril saates «Otse Postimehest».
See võiks tema sõnutsi olla lausa reegel. Teadusnõukoda soovitab, valitsus otsustab ja seejärel saab avalikkus otsustest teada.
