Rahandusminister Martin Helme ütles neljapäeval ETV saates “Esimene stuudio”, et praeguses koroonaviiruse mõjudest tingitud majanduskriisis ei tohi korrata vigu, mida tehti eelmise suure kriisi ajal.
Ta tõrjus väiteid, et valitsuse laenuvõtmine praeguses kriisis viib Eesti võlaorjusesse.
Helme selgitas, et Eesti võlakoormus jääb ka riigi eelarvestrateegia lõpuks ehk 2024. aastaks prognoosi järgi teiste riikidega võrreldes madalaks.
“Ma kindlasti tahan hoolitseda selle eest, et selles kriisis me ei tee neid fataalseid vigu, mida tegime eelmises kriisis, kus täiesti selgelt riigi vale poliitika tagajärjel kriis oli sügavaim Euroopas, sellest taastumine kestis kõige kauem Euroopas ja me kaotasime 100 000 inimest väljarändele ja täna selle tõttu karjume, et on appi vaja Ukraina töölisi. Nii et seekord me tahame, et kriis oleks võimalikult lühike, kukkumine võimalikult väike, taastumine võimalikult kiire. Selle jaoks on vaja kulutada,” lisas ta.
Eesti Panga president Madis Müller kirjutas kolmapäeval, et kui rahandusministeeriumi prognoosi järgi taastub majandus kriisieelsele tasemel 2022. aasta jooksul, siis pole enam põhjust jätkata kriisiaja lisakulutustega ning eelarvet suures puudujäägis hoida.
Helme sõnul oleks aga eelarve 2022. aastaks tasakaalu viia liiga vara.
“2022. aastaks tasakaalus eelarve eesmärgi seadmine on, ma ütleksin, täielik barbaarsus. Selle tagajärjeks on just kõik need asjad, mis eelmise kriisiga juhtus – majanduskriisi ägestamine, süvendamine, tööpuuduse kasv, maksulaekumiste vähenemine, taastumise aeglustamine. Sellega ma mitte mingil juhul nõus ei ole,” rõhutas ta.
