Riigikohtu esimees Villu märkis reedel kohtunike täiskogu ees peetud ettekandes, et iga kohtunik peab olema valmis oma otsuseid avalikult selgitama.
“Vähene selgitustöö riivab inimeste õiglustunnet ning kahjustab kohtu ja õigusemõistmise autoriteeti,” ütles Kõve.
Kohtunike täiskogu keskmes on sel aastal õigusemõistmise avalikkuse küsimused – menetluse kinniseks kuulutamine, istungite kajastamise piirangud ja toimikuga tutvumine. “Kohtunikele heidetakse üha enam ette suletust ja ajakirjandusvabaduse piiramist. Üldjuhul on see kriitika küll seotud vaid paari avalikkuse huvi pälvinud kohtuasjaga, kuid nende põhjal tehakse järeldusi kogu süsteemile,” nentis Kõve.
Tallinna Sadama ja Mati Alaveri kaasused näitavad riigikohtu esimehe sõnul ilmekalt, et kohtumenetluse avalikkuse regulatsioon on laialivalguv ja puudulik. “Tasakaalu leidmine menetlusosaliste huvide, isikuandmete kaitse, avalikkuse huvi ja ajakirjandusvabaduse vahel pole kerge ülesanne,” tunnistas Kõve.
Kohtupidamise avalikkuse eesmärk on kaitsta menetlusosaliste huve, kuid paradoksaalselt kannavad sama eesmärki ka menetluse avalikkusele kehtestatud piirangud. “Paratamatult on ja jääb selliseid istungeid, mida pole võimalik täies mahus avalikkuse tähelepanu all pidada ning osal juhtudel on piirangute kehtestamine vajalik. Kuid oluline on iga kohtuniku valmisolek oma lahendeid ja korraldusi põhjendada ning selgitada, vajadusel teha seda ka korduvalt ja avalikkuse ees,” rõhutas riigikohtu esimees.
Tema sõnul tuleks erilist tähelepanu pöörata oportuniteediga lõpetatud kriminaalasjadele, mille puhul pole sageli puhtinimlikult mõistetav, kuidas sellise tulemuseni jõuti. “Vähene selgitustöö riivab inimeste õiglustunnet ning kahjustab kohtu ja õigusemõistmise autoriteeti,” märkis Kõve.
Kõve hinnangul suutsid kohtud hoolimata koroonapandeemiast ning kohtusse jõudnud haldus- ja tsiviilasjade arvu märkimisväärsest kasvust olenemata mullu lahendada asju enamasti sama kiiresti kui seni. “Võib uhkust tunda, et Eesti kohtusüsteem on suutnud hoida õigusemõistmise kõrget taset ja tagada kohtuasjade lahendamise mõistliku aja jooksul olukorras, mida ei osanud keegi ette ennustada,” märkis ta.
Seejuures on suur abi olnud tehnilistest lahendustest, mis võimaldasid virtuaalistungeid pidada, kuid kohtumenetluse digiteerimisel on veel pikk tee minna. “On kahetsusväärne, kui tehnilised lahendused dikteerivad istungite toimumisaegu: Registrite ja Infosüsteemide Keskus on andnud mõista, et tööpäeviti kell 10 ei ole mõistlik ja soovitatav virtuaalistungeid korraldada, kuivõrd sellel ajal on võrk koormatud ning IT-tugi hõivatud,” rääkis Kõve.
Samas ei tohiks Kõve hinnangul kirjaliku menetluse ja virtuaalistungi üha sagedasem kasutamine viia vahetute istungite kaotamiseni: “Inimesega vahetult suheldes on võimalik saavutada temaga parem kontakt, mis aitab vaidluse sisust paremini aru saada, suunata tunnistajat tõtt rääkima või menetlusosalisi kompromissi sõlmima. Kohtunikule peaks istungi korraldamisel jääma piisav otsustusvabadus.”
“Kohtuasjade arvu üldise kasvu, lisatööd andvate seadusemuudatuste ja koroonapandeemia ajal tehtud pingutuste valguses tundub mõneti uskumatu, et nüüd võivad kohtusüsteemi ees oodata eelarvekärped,” tunnistas Kõve. “Tuleks tõsiselt järele mõelda, kas soovitakse kahjustada üht Euroopa efektiivsemat ja õhemat kohtusüsteemi ning hakata seda hiljem veel suuremate kuludega uuesti üles ehitama.”
Riigikohtu esimehe sõnul peab kohtute kärpeid kavandades paratamatult arvestama, et need avaldavad mõju lahendamata asjade hulgale ja mõistlikule menetlusajale. “Olukorras, kus kohtusüsteemi efektiivsus tugineb suuresti kohtus töötavate inimeste püsivale ülekoormusele, peaksime mõtlema hoopis kohtunike ja kohtuteenistujate motiveerimisele ning lisakohtade loomisele. Samuti sellele, kuidas muuta kohtusüsteemi tervikuna atraktiivsemaks tippjuristidele,” märkis Kõve.
Lõpetuseks peatus riigikohtu esimees õigushariduse probleemidel, mida lahatakse põhjalikumalt 11. juunil Tartus toimuval konverentsil. “Praegune ettevalmistussüsteem ei taga kõrgelt kvalifitseeritud juristide pealekasvu, mistõttu võib kogu õigussüsteem jääda hätta pädevate kohtunike, advokaatide ja prokuröride leidmisega. Kehvad õigusteadmised toovad kaasa ebakvaliteetsed seadused, haldusasutuste korraldused ja kohtuotsused, seaduste vohamise, nende pideva muutmise ja ülereguleerimise,” hoiatas Kõve.
Riigikohtu esimehe hinnangul peaks olukorra parandamiseks muu hulgas sisse viima juristide ühise kutseeksami, kehtestama sisulised raamnõuded akadeemilise õigusteaduse õppekavale ja rahastama üksnes neile nõuetele vastavate juristide ettevalmistamist.
