Rahvahääletuse seaduses ja valimisseadustes jõustusid muudatused, millega pole valija enam seotud kindla jaoskonnaga, samuti muutub hääletamise ajaline korraldus ja kaob poliitilise agitatsiooni piirang, valijakaardi asemel saavad valijad aga valimiste teabelehe.
Sellest aastast võetakse kasutusele elektrooniline valijate nimekiri, mis asendab senised pabernimekirjad jaoskondades. See tähendab, et hääletaja ei ole enam seotud kindla valimisjaoskonnaga. Valija saab oma ringkonna piires minna valima endale sobivasse jaoskonda. Rahvahääletusel, kus ringkondi ei ole, on võimalik hääletada kõigis umbes 400 jaoskonnas üle terve Eesti.
Valimiste korraldus muutub ka ajaliselt. Tekib ühtne hääletamise nädal. Esmaspäevast laupäevani saab hääletada nii pabersedeliga jaoskonnas kui ka elektrooniliselt. Pühapäeval saab hääletada üksnes pabersedeliga. Uuendusena saab hääletaja pühapäeval jaoskonnas pabersedeliga hääletades oma e-hääle tühistada.
Valijale saadetakse nüüdsest valimiste teabeleht. Varem saatis riik igale hääleõiguslikule inimesele nimelise valijakaardi tema elukoha aadressile või e-postiga. Nüüd saadetakse üks paberil teabeleht leibkonna peale, sõltumata sellest, kas sel aadressil elab üks või rohkem hääleõiguslikku inimest. Need inimesed, kel on rahvastikuregistris e-posti aadress, saavad teabelehe e-kirjaga. Teabelehe eesmärk on anda üldist infot hääletamisõiguse kohta, samuti on lehel märgitud kõigi hääletamisruumide asukohad vallas või linnas.
Kaovad agitatsioonipiirangud. Alanud aastast on poliitiline välireklaam lubatud kogu valimiperioodi ajal. Aktiivset agitatsiooni võib teha ka valimispäeval. Poliitilist agitatsiooni pole enam keelatud teha ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi. Hääletamisruumis endas peab olema tagatud valimisrahu. Näiteks kui valimisjaoskond asub kultuurikeskuses või kaubanduskeskuses, siis on agitatsioon keelatud vaid hääletamiseks ette nähtud kohas.
