Õiguskantsler Ülle Madise saatis eelmisel nädalal keskkonnaameti peadirektorile Riho Kuppartile märgukirja, milles juhib tähelepanu hea halduse tava rikkumisele Linnamäe paisu saatuse üle otsustamisel.
„Vaatamata sellele, et haldusmenetluses on kulunud nüüdseks juba ligi 10 aastat, selleks on kulutatud palju raha ning inimeste energiat, pole haldusmenetluse osas ka praegu selgust,“ kirjutas õiguskantsler Ülle Madise.
Keskkonnaamet on keeldunud keskkonnamõjude hindamise aruannet kinnitamast ja tagastanud selle Linnamäe hüdroelektrijaama omanikule Wooluvabrik OÜ-le seitse korda. Nüüd teatas keskkonnaamet aga kavatsusest hindamine lõpetada, viivitada veeloa andmise otsustamisega kuni 2021. aasta lõpuni ning anda omapoolne keskkonnamõjude hinnang alles tagantjärele.
„Keskkonnaameti nimetatud menetluse tähtaeg on liiga pikk eriti veel arvestades seda, et puudub ülevaade, mida tähendab tagantjärele hindamine – milliseid toiminguid selleks tehakse, kui kaua ja milleks aega vajatakse,“ rõhutas Ülle Madise. „Järgnevate menetlustoimingute sisu on hetkel teadmata kõigile teistele peale keskkonnaameti enda, mistõttu ei ole tagatud haldusmenetluses läbipaistvus. Taotleja ja ka kõik muud menetlusosalised peavad olema valmis mistahes üllatusteks.“
Õiguskantsler märkis, et ametkondade ülesed küsimused peab lahendama valitsus. Kuid valitsus pole Linnamäe küsimust lõplikult lahendanud. Õiguskantsler soovib, et keskkonnaamet selgitaks hiljemalt 11. juuniks, kuidas ta kavatseb kõigile asjaosalistele mõistetavalt haldusmenetluse lõpule viia.
„Ennesõjaaegse Eesti kauneimaks tööstusehitiseks tunnistatud hüdroelektrijaam, paisjärv ja muistne linnamägi moodustavad ühtse tervikväärtuse, kuid keskkonnaametis ei nähta peale kalade midagi muud,“ tõdes Wooluvabriku juht Vahur Kivistik. „Mullu jõustunud kohtuotsusega taunis keskkonnaameti tegevust Linnamäe keskkonnamõjude hindamisel ka Tallinna halduskohus, nimetades seda muuhulgas silmakirjalikuks. Linnamäe pais on üks näide paljudest, kus Keskkonnaamet keskkonnakaitse sildi all mitte ei lahenda probleeme, vaid ainult tekitab neid, lämmatades teisi osapooli massiivse ja aastaid vältava bürokraatiaga. Ehk on aeg mõnesid kabinette tuulutada?“.
Valitsus saab oma otsusega vaidlused lõpetada ja taastada kodurahu muinsuskaitsjate, roheenergia tootja ja kalakaitsjate vahel. Paisu lõhkumine kaladele läbipääsu rajamiseks tooks kaasa kahju kultuuripärandile ja Jõelähtme valla ühele populaarseimale turismiobjektile, märkis Kivistik.
Kaks aastat tagasi võttis Jüri Ratase juhitud valitsus protokollilise seisukoha, et kalakaitse pole Linnamäel tähtsam kui muinsuskaitse ja sotsiaalmajanduslikud väärtused. Jõelähtme vald esitas valitsusele eelnõu kalakaitseliste nõuete leevendamiseks, kuid probleem pole ikkagi lahendust leidnud.
Linnamäe hüdroelektrijaama pais on kultuurimälestisena kaitse all koos piirkonna asulakohtade ja muistsete põllujäänustega, eelmise aasta lõpus laiendas kultuuriminister muinsuskaitselise kaitsevööndi tervele järvele.
Jägala jõgi lisati 2004. aastal Euroopa kaitsealade Natura võrgustikku toonaste ametnike poolt vargsi. Vahetult enne andis keskkonnaamet elektrijaamale kõik tegutsemiseks vajalikud load ja kooskõlastused, millest lähtuvalt investeeris tollane omanik Eesti Energia miljoneid eurosid, et taastada II maailmasõja keerises Punaarmee poolt osaliselt purustatud elektrijaam. Kompleksist kujunes oluline looduses puhkamise koht ning riigi energiajulgeoleku üks komponent.
