Kolmapäeval, rahvusvahelisel e-jäätmete ehk elektroonikajäätmete päeval kutsub keskkonnaministeerium inimesi üles elektroonikajäätmeid vähem tekitama ning ringlussevõtuks õigesse kohta ära viima.
“Eesti on elektroonikajäätmete kogumises ja ringlusse võtmises Euroopa üks eeskujulikumaid. See ei tähenda aga sugugi, et võib loorberitele lesima jääda, sest pilt ei ole veel kaugeltki ideaalne,” ütles keskkonnaminister Rene Kokk. Ministri sõnul on elektroonikajäätmed üha kasvav jäätmeliik, mille ringlussevõtmise suurendamiseks tuleb kasutuks muutunud elektriseade viia tolleks ettenähtud kohta.
Keskkonnaagentuuri viimaste andmete kohaselt lasti 2018. aastal turule 19 122 tonni elektroonikat, mis on 2017. aastaga võrreldes 14 protsenti rohkem. Kokku koguti 2018. aastal aga 10 007 tonni e-jäätmeid ehk 62,6 protsenti. E-jäätmete kogumine Eestis kasvab, näiteks 2017. aastaga võrreldes koguti 2018. aastal neid 3,5 protsenti rohkem. WeeREC AS-i hinnangul kasvas kevadel kehtestatud eriolukorraga elektroonikajäätmete kogumine umbes 10 protsenti võrreldes 2019. aasta sama perioodiga.
Eurostati andmete kohaselt oli Eesti e-jäätmete kogumismäär 2017. aastal 59,1 protsenti, mis on 8,3 protsenti suurem EL-i riikide keskmisest kogumismäärast, mis on 50,8 protsenti. Meie naaberriikide e-jäätmete kogumismäär jääb Eestist maha – Soomes on see 53,9 ja Lätis 49,8 protsenti.
Maailmas tekkis 2019. aastal e-jäätmeid hinnanguliselt 53,6 miljonit tonni aastas. Arvatakse, et 2030. aastal tekib juba 74 miljonit tonni e-jäätmeid. Suur osa tekkivaist e-jäätmetest on tarbeelektroonika – arvutid, ekraanid, nutitelefonid, tahvelarvutid, juhtmed ja televiisorid.
Rahvusvahelise e-jäätmete päeva eesmärk on pöörata avalikkuse tähelepanu elektri-ja elektroonikaseadmete jäätmete ringlusesse võtu tähtsusele ning edendada üleilmselt elektroonikajäätmete taaskasutamist. E-jäätmete kogumise eesmärk on tagada nende edasine nõuetekohane käitlemine ning vanade seadmete maksimaalne taaskasutamine. E-jäätmed on otse keskkonda sattudes ohtlikud, kuid samas on neis palju väärtuslikku toorainet mida uuesti ringlusse võtta.
“Tarbijad mängivad olulist rolli e-jäätmete kogumises ja taaskasutuses. Oluline on, et vanad kodumasinad ja teised elektroonikaseadmed saaks nõuetekohaselt kokku kogutud ning jõuaksid sertifitseeritud jäätmekäitlejatele. Vähem oluline pole ka see, et elektroonika valimisel eelistada kvaliteetsemat ja kauakestvamat toodet ning rikki minemise korral alati proovida esmalt asja parandada,” ütles keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais.
Tihtipeale on tarbijad seisukohal, et Eestis kokku kogutud e-jäätmed viiakse Euroopa Liidust välja, Aafrikasse või Aasiasse. Tegelikkuses aga on Eestil võimekust ise käidelda e-jäätmeid ning väljapoole EL-i saadeti 2018. aastal käitelemiseks 2,5 protsenti e-jäätmeid. Valdav enamus e-jäätmete ümbertöötlemisel tekkinud materjalidest läheb ringlusesse.
Eesti tegutseb kaks elektroonikajäätmete käitlustehast WeeRec AS ja Nelitäht OÜ. Nende tegevuse tulemusena suunatakse elektroonikaromude lammutamisel tekkinud materjalid uute toodete valmistamiseks.
