Kolm nädalat kestnud õppus Kevadtorm päädis laupäeval lõpulahinguga, mille viimases nädalapikkuses etapis toimusid erinevate relvaliikide lahinglaskmised.
Sel nädalal kaitseväe keskpolügoonil ja Rutjal toimunud lahinglaskmiste käigus anti tuld pea kõikidest Eesti kaitseväe ja siin paiknevate liitlasüksuste relvaliikidest alates automaadist kuni suurtükkide, rakettide ja tankideni välja. Taktikalised tegevused õppusel on läbi, kuid päris lõppenuks kuulutatakse Kevadtorm siis, kui kõik üksused on jõudnud tagasi oma väeosadesse, edastas kaitseväe peastaap.
„Olen rahul sellega, mida saavutasime nende kolme nädala jooksul. Õppuse eesmärgid sai täidetud,“ ütles Kevadtormi üldjuht kindralmajor Indrek Sirel. „Heas mõttes oleme taastamas pandeemiaeelse õppuste korraldamise rutiini kaitseväes, välja arvatud reservväelaste kaasamine, keda tänavu osales pea kümme korda vähem.“
Kindral Sireli sõnul oli õppuse peaeesmärk harjutada operatiivstruktuuri sõjaaja ülesannete täitmist, lisaks loodi õppuse käigus struktuuriüksustele võimalused ka nende erialaväljaõppe eesmärkide saavutamiseks. „Olen näinud, kuidas Kevadtormil osalejad on pingutanud oma ülesannete täitmisel ja seda kuni õppuse viimase minutini,“ ütles kindralmajor Sirel. „Olen kõikidele selle eest väga tänulik. Saab vaid lisada, et Kevadtorm 21 oli hea eelsoojendus järgmise aasta Siiliks.“
1. jalaväebrigaadi ülema kolonel Vahur Karuse sõnul läks Kevadtorm kõikides oma erinevates osades suurepäraselt korda vaatamata teatud väljakutsetele ja koroonapiirangutele. Kõige olulisemaks pidas ta lahinglaskmiste osa, kus väljaõpetatud ajateenijate üksused pidid toimetama päris laskemoonaga.
„See lahinguväli, millel nad oma lahinguid tänavu pidasid, oli väga kompleksne ja see, kuidas mõlemad pataljonid on hakkama saanud, on auks ja kiituseks neid välja õpetanud ohvitseridele ja allohvitseridele,“ ütles kolonel Karus lisades, et lahinglaskmise kogemus annab sõdurile arusaamise, kuidas peab lahinguväljal tegutsema vigastamata iseennast ja kaaslasi, kuid suutes samaaegselt vastasele võimalikult palju kahju teha.
2. jalaväebrigaadi ülema kolonel Tarmo Metsa sõnul võib brigaadi osalust õppusel Kevadtorm lugeda üldistatult õnnestumiseks – ajateenistuse baasil väljaõpetatud 22. jalaväepataljoni ja 25. suurtükiväepataljoni allüksused sai väärilise lõpueksami ning saavutasid vajalikud eesmärgid.
„Kipitsus hinge mõistagi jääb, sest pandeemia piiras nii brigaadi plaanitud reservkomponendi kaasamist kui ka ajateenijate igapäevast väljaõpet. Lisaks ka fakt, et taaskord olime sunnitud lõviosa õppusest läbi viima vaid tuttaval kaitseväe harjutusalal,“ ütles kolonel Metsa.
Kuid kokkuvõttes võib õppuse kordaläinuks lugeda ning kolonel Metsa sõnul oli tema brigaadile omaette lisaväärtuseks tulemuslik koostöö Poola, Prantsuse, USA ja Ühendkuningriigi üksustega kogu õppuse vältel.
Lahinglaskmiste nädalal külastasid õppust peaminister Kaja Kallas ning Vene relvastuskontrolli esindajad.
Kevadtorm tipnes 1. jalaväebrigaadi poolt korraldatud taktikaliste lahinglaskmistega, kus kõigepealt 22. jalaväepataljoni ning seejärel 12. jalaväepataljoni peatsed reservväelased pidid planeerima ja ellu viima lahingülesandeid olles kaitsel, korraldades varitsusi ja vasturünnakuid. Lisaks sõduritele 1. ja 2. jalaväebrigaadi allüksustest võtsid õppusest osa Ühendkuningriigi ja USA helikopterid, Läti miinipildujarühm, Poola tulejuhid, liitlaste lahingugrupp ning tulekontrollijatena kaitseväelased, kaitseliitlased ning reservväelased.
Eesti põhjarannikul Rutjal toimunud õhutõrjerelvade lahinglaskmistel kasutati nii lendavate kui merele paigutatud sihtmärkide vastu raskekuulipildujat Browning M2, õhutõrjekahurit ZU-23-2, õhutõrje raketisüsteeme Mistral ja HVM ning ründekopteritelt AH-64 Apache lastud Hellfire rakette. Rutja lahinglaskmistel osalesid õhutõrjepataljon, Scoutspataljoni õhutõrjeraketirühm ja teised kaitseväe- ning liitlasüksused. Merevägi toetas lahinglaskmisi sõjalaevalt sihtmärkide veeskamisega sihtmärgialale.
17. mail alanud õppuse Kevadtorm esimese nädala jooksul liikusid üksused kaitseväe keskpolügoonile ja ümbritsevatele harjutusaladele, õppusega ühinesid liitlaste väed ning aset leidsid esimesed harjutused. Kalevi jalaväepataljon harjutas dessanditõrjet, 22. jalaväepataljoni ja 17. pioneeripataljoni võitlejad valmistasid üheskoos ette kaitsepositsioone. Õppust väisasid president ja kaitseväe juhataja.
24. mail alanud lahingoperatsioonide etapis harjutasid üksused koostööd brigaadi koosseisus suuremate üksuste vastu ning avaramas lahingkeskkonnas. Nädala jooksul etendasid üksteisele vastast 1. jalaväebrigaadi ja 2. jalaväebrigaadi üksused koos liitlastega ja õhutuletoetusega, et kontrollida oma ajateenijate ja tegevväelaste väljaõppe edukust.
22. jalaväepataljoni ajateenijad said võimaluse USA kopteritega lennata Nurmsi lennuväljale, kus korraldati dessant sõjaväepolitsei ajateenijate positsioonidele. Kevadtorm jõudis ka Hiiumaale, kus Eesti mereväe üksused harjutasid koostöös Poola liitlastega rannakaitset.
Õppus Kevadtorm on kaitseväe suurim iga-aastane õppus, mille eesmärk on harjutada kokku erinevaid kaitseväe üksuseid. Õppusel osalesid nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased kui liitlassõdurid.
Tänavu osales õppusel Kevadtorm kokku pea 7000 kaitseväelast Eestist, Ameerika Ühendriikidest, Lätist, Poolast, Itaaliast, Prantsusmaalt, Taanist ja Ühendkuningriigist. Õppuse põhitegevused toimusid Kesk- ja Põhja-Eestis 17. maist kuni 5. juunini. Peamisteks õppivateks üksusteks olid 1. jalaväebrigaadi ja 2. jalaväebrigaadi pataljonid ja erialakompaniid ning sõjaväepolitsei oma allüksusega.
Järgmisel aastal toimub Kevadtormi asemel kaitseväe suurõppus Siil 2022.
