Kui terviseameti kommunikatsioonijuhi Simmo Saare arvates Eestil korralikku vaktsineerimiskava polegi, siis sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on sellised süüdistused arusaamatud.
Kiige sõnul on Eestil on vastav plaan olemas ja ettevalmistused kulgevad ajagraafikus.
Simmo Saar rääkis esmaspäeval, et valitsuse koostatud plaan on heal juhul vaktsineerimisstrateegia lähteülesanne. “Kui ma vaatan, kuidas Eestis on planeeritud koroonaviiruse vastu vaktsineerimist, siis ma leian, et seda on tehtud liiga hilja, ja kui täna räägitakse sellest, et on olemas suurepärane plaan, siis ma ütlen ausalt, see ei ole mingi plaan,” arvas Saar.
Seevastu sotsiaalminister Tanel Kiik kinnitas Kuku raadiole antud telefoniintervjuus, et loomulikult on vaktsineerimise plaan olemas. “Me oleme ju seda avalikult pressikonverentsil tutvustanud, vabariigi valitsus on selle heaks kiitnud eelmisel nädalal. Ehk töö vaktsineerimise korralduse ettevalmistamise, vajalike protseduuride tegemisega on käinud läbi suve ja läbi sügise,” ütles Kiik.
“Meie soov ja eesmärk algusest peale oli avaldada vaktsineerimisplaan siis, kui meil on piisavalt palju ajakohast infot just nimelt vaktsiiniarenduste kohta, mitte teha seda näiteks keset suve, kui seda infot ega teadmist ei olnud ei meil ega Euroopa Liidu tasandil,” lisas minister.
Küsimusele, kas Simmo Saare juttu tuleb suhtuda emotsionaalse eelarvamusega, vastas Kiik, et terviseameti esindaja väited teevad meele kurvaks. “See jutt on ausalt öeldes päris kurb, sest inimene kritiseerib ja laimab oma kolleegide tööd, sotsiaalministeeriumi valitsemisala tööd. Tegelikkuses on Eesti tervishoiuvaldkond teinud väga palju ületunde ja tõsiseid jõupingutusi, et viiruse levikut hoida kontrolli all, samal ajal teha ettevalmistusi vaktsineerimiseks,” selgitas Kiik.
Tema sõnul on juba tehtud vajalikud hanked, juba on Eestis olemas kaks külmutusseadet vaktsiinide säilitamiseks ning neid on veel tulemas.
“Nii et selles vaates kõik sellised vastupidised väited ja süüdistused on arusaamatud. Siin on kaks varianti: kas tegemist on pahatahtliku käitumisega või ei olnud kursis tegeliku tööga,” leiab Kiik.
Esimese koroonavaktsiini tarne suurus saab olema 9750 doosi ning edasi on Kiige sõnul küsimus selles, kas Eesti saab kokkuleppele, et järgnevad tarned oleksid juba suuremad või hakkabki vaktsiini tulema väiksemates kogustes. See sõltub ka vaktsiinitootjast, hetkel käib jutt Pfizer-BioNTechist.
Plaanide järgi on Eestis kavas teha esimene koroonavaktsiini süstimine 27. detsembril ning Kiige sõnul alustatakse Ida-Virumaa, Tallinna ja Tartu tervishoiutöötajatest ehk piirkondadest, kus Covid-19 levik on suurem.
