Töökohti ei võta robotid, vaid oskuste puudus, mida näitab kujukalt see, et suurel osal Eesti tööealistest on aegunud oskused, leiab Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon (Andras).
Eesti ettevõtted seisavad silmitsi olukorraga, kus sobivate oskustega töötajaid napib. Kuigi elukestvas õppes osaleb üha rohkem täiskasvanuid, ei jõua oskuste areng veel piisavalt kiiresti töömaailma muutustele järele, märkis Andras.
Eurobaromeetri 2023. aasta andmetel on Eestis viimaste aastate jooksul 83 protsenti keskmise suurusega ettevõtetest ja 33 protsenti mikroettevõtetest kogenud raskusi vajalike oskustega töötajate leidmisel. Ka Eesti tööealine elanikkond ei ole ühtlaselt valmis uute tehnoloogiate ja tööviisidega kohanema – pea kolmandikul täiskasvanutest puuduvad baastasemel digioskused ning viiendikul on madal lugemisoskus, näitavad PIAACi 2023. aasta uuringu tulemused.
Kõige suurema grupi mittesobivate oskustega täiskasvanuid moodustavad 35‒44-aastased, mis on vanuserühm, kust alates hakkab oskuste tase üldiselt tasapisi vähenema, kuid kes samal ajal on tööturul kõige aktiivsem. Seega on tekkinud olukord, kus Eestis on palju erialase hariduseta, madala haridustasemega või aegunud oskustega inimesi ning nemad on paraku ka tööturul kõige haavatavamad.
„Töömaailm muutub kiiremini kui kunagi varem. Ettevõtted vajavad inimesi, kes suudavad pidevalt kohaneda, õppida ja oma oskusi täiendada,“ ütles haridus- ja teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse valdkonna juht Ena Drenkhan. „Elukestev õpe ei ole enam luksus või individuaalne valik, vaid eeltingimus tööturul püsimiseks ja majanduse konkurentsivõime tagamiseks. Aegunud oskustega inimeste seas on suurem töötuse määr, madalam hõives osalemine ning nende sissetulekud on madalamad.“
Samas näitavad viimase kümnendi trendid, et õppimise väärtustamine Eestis kasvab. 2014. aastaga võrreldes on täiskasvanute osalus elukestvas õppes kahekordistunud, ulatudes 2023. aastal 23,2 protsendini. Tasuta õppimisvõimalusi pakutakse nii kõrg- ja kutseharidustes kui ka erinevates täienduskoolitustes ning ka Töötukassa toetab õppimist mitmete meetmete kaudu.
„Kuigi numbrid liiguvad õiges suunas, vajab tähelepanu see osa ühiskonnast, kes õppimisest eemale jääb – eelkõige vanemaealised, madalama haridustasemega inimesed ja mehed,“ lisas Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni projektijuht Kertu Eensaar. „Tuleviku töökohtadel on vaja oskusi, mida saab omandada vaid siis, kui õppimine muutub inimestele lihtsamaks ja igapäevasemaks. See tähendab paindlikke õppimisvorme, tööandjate suuremat tuge ja selget sõnumit, et õppima minna pole kunagi hilja.“
Elukestva õppe populariseerimiseks tehakse järjekindlalt toetavaid tegevusi ning 2030. aastaks on seatud eesmärk, et vähemalt kolmandik Eesti täiskasvanutest osaleks regulaarselt õppetegevustes.
.){kind=link}