Selleks, et kevadel tärkava karulaugu kasvukohad Eesti looduses säiliksid, palub keskkonnaamet inimestel karulaugu lehti korjata mõistlikus koguses ja vaid enda tarbeks – loodusest korjatud karulaugu müümine on keelatud.
Karulauk kuulub Eestis kolmanda kaitsekategooria liikide hulka. „Karulauk on meil paiguti levinud ja heades kasvukohtades tavaline liik, kuid tema seisund vajab jälgimist. Selleks, et liigi levik ja arvukus ohtu ei satuks, on looduskaitseseaduses sellega ümber käimisele sätestatud piirangud,“ seletas keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja Marju Erit.
Loodusest tohib karulauku korjata mõistlikul hulgal ja enda tarbeks. Kui ühest kasvukohast on juba paljudelt taimedelt lehti ära nopitud, ei tasu sellest kasvukohast rohkem karulauku korjata. Vastasel juhul võib see kasvukoht hääbuda ning järgmistel aastatel ei saa taimed seal enam kasvada.
Ühelt taimelt tohiks korjata kuni paar lehte. Kindlasti ei tohi igalt taimelt kõiki lehti ära korjata, muidu taimed hukkuvad. “Kui näed, et ühelt kasvualalt on karulauku juba korjatud, siis mine taimelehti korjama mujale. Nii saab karulauk edasi kasvada ja paljuneda ning kasvukoht säilib ka järgmiseks aastaks. Karulauku korjates püüa teisi taimi võimalikult vähe tallata. Tallamine nõrgestab taimi ja kahjustab karulaugu kasvukohta,” märgib keskkonnaamet.
Inimesed võivad karulauku ka oma aiamaal seemnetest kasvatada. „Nii ei kahjustata ka looduslikke kasvukohti. Taimede loodusest välja kaevamine või sibulaga maast välja tõmbamine ei ole mõistlik just sel põhjusel, et nii saavad looduslikud kasvukohad kahjustada,“ tähendas Marju Erit.
Seaduses ei ole määratud, mil määral karulauku korjates saab see soodsalt edasi kasvada. Kuna iga kasvukoht on erinev, tuleb taimelehti korjates alati olukorda eraldi hinnata.
Nii nagu teistegi kaitsealuste liikide puhul, on ka loodusest korjatud karulaugu ning sellest valmistatud toodete ostmine ja müümine keelatud. Samas ei ole keelatud kaubelda koduaias või aiandis kasvatatud karulauguga.
Keskkonnaameti inspektorid käivad karulaugu müügikohti pisteliselt kontrollimas. „Vajadusel tuleb kasvukoht aiandis või oma aiamaal ette näidata. Samuti kontrollime kõiki vihjeid ebaseadusliku tegevuse kohta, sealhulgas müügikuulutusi sotsiaalmeedias,“ ütles keskkonnaameti eluslooduse ja kalanduse järelevalve arendusosakonna peainspektor Piret Reinsalu.
Looduskaitseseadus näeb ette kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumise eest rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot. Kontrollide ja trahvide eesmärk ei ole rikkujaid karistada, vaid rikkumised lõpetada, müügikuulutused kustutada ja müümine lõpetada. See on oluline, et kaitsealuse liigi looduslikud kasvukohad saaksid meie looduses elujõulisena püsida.
Karulaugu lehed sarnanevad mürgiste maikellukese ja sügislille lehtedega, millest karulauk eristub tugeva küüslaugulõhnaga.
