Õiguskantsler Ülle Madise tegi juba ligi aasta tagasi justiitsministeeriumile ettepaneku muuta ministri määrust elektroonilise valve täitmise kohta, kuna see on vastuolus põhiseaduses sätestatud kaitseõiguse tagamise põhimõttega, kuid justiitsministeerium ei pea senini vajalikuks seda määrust muuta.
Vandeadvokaat Dmitri Školjar palus õiguskantsleril analüüsida, kas justiitsministri määrus “Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord” on kooskõlas kriminaalmenetluse seadustiku ja põhiseadusega.
Školjar märkis, et ministri vastav määrus võimaldab elektroonilise valve alla määratud kriminaalhooldusalusele aega uurija või prokuröri juures käimiseks ja kohtuistungitel osalemiseks, kuid ei võimalda aega kaitsja juures käimiseks.
Õiguskantsler tõdes, et määruse vastav punkt on vastuolus kriminaalmenetluse seadustikus sätestatuga. See säte näeb ette, et kriminaaltoimiku neid materjale, millest prokuratuur on keelanud koopiat teha, tohib tutvustada kahtlustatavale või süüdistatavale ainult kinnipidamiskohas või kaitsja ametiruumis.
“Kehtiva määruse kohaselt ei oleks kahtlustataval või süüdistataval võimalustki nende materjalidega tutvuda või siis sõltuks toimiku materjalidega tutvumine ametnike suvast,” nentis Madise.
Õiguskantsler tegi justiitsministrile juba mullu kevadel ettepaneku viia see määrus kriminaalmenetluse seadustiku ja põhiseadusega kooskõlla.
Justiitsministeerium pole seda määrust senini muutnud. “Kaitseõigust reguleerib kriminaalmenetluse seadustik ning nii prokuratuur kui kriminaalhooldus peavad seda võimaldama. Määrusega ei ole võimalik seda õigust muuta ega kitsendada,” ütles reedel justiitsministeeriumi avalike suhete nõunik Teele Sihtmäe BNS-ile.
“Juhtumis, mis tingis arutelu määruse muutmiseks, ei seadnud prokurör ega kriminaalhooldaja kahtluse alla inimese õigust kaitsjaga kohtuda. Vaidluse põhjustas üksnes see, kas see kohtumine peab antud juhul toimuma advokaadibüroos,” selgitas ta.
Sihtmäe sõnul ei olnud see prokuröri hinnangul vajalik, sest kaitsjale ei olnud veel välja antud materjale, mida ta oleks tohtinud tutvustada üksnes advokaadibüroos.
Vandeadvokaat Dmitri Školjar ütles BNS-ile, et ministri määruse põhiseadusvastasus ilmnes avalikkuses suure tähelepanu alla sattunud rahapesukriminaalasjas, kus kahtlustataval ei lubatud advokaadiga kohtuda.
Nimelt oli elektroonilise valve all kodus viibiv kahtlustatav palunud kriminaalhooldajal koostada talle ajakava selleks, et ta saaks minna advokaadibüroosse kaitsjaga kohtuma. Kriminaalhooldaja aga keeldus ajakava koostamast ning tõi keeldumise põhjuseks selle, et prokurör ei anna luba kaitsjaga kohtumiseks.
“Kuna kahtlustatava advokaadi juurde mittelubamine on Eesti õiguspraktikas erakordne juhtum ja tundus väheusutav, et prokurör võis just sellisel viisil reageerida kahtlustatava soovile advokaadibüroosse minna, pöördusin selgituste saamiseks otse menetlust juhtiva abiprokuröri poole. Riigiprokuratuuri abiprokurör küll täpsustas oma seisukohti, kuid sisuliselt kinnitas, et prokuratuur ei nõustu sellega, et kahtlustatav läheb advokaadibüroosse advokaadiga kohtuma,” ütles Školjar.
“Prokurör tegi ettepaneku suhelda oma kaitsealusega telefoni- või meili teel ning lisas, et soovi korral saab ta oma klienti külastada tema elukohas,” märkis ta. “See viimane soovitus on täiesti ennekuulmatu ettepanek Eestis õiguspraktikas,” nentis kaitsja.
Školjar tõdes, et ainult advokaadibüroos viibides saab kahtlustatav olla kindel, et kohtumine toimub ilma kolmandate isikute juuresolekuta ning kohtumise sisu on konfidentsiaalne ehk advokaadi tööruumides kehtivad reaalselt seadusega antud õigusgarantiid.
“Esiteks, ei ole prokuratuuri pädevuses otsustada, mil viisil suhtlevad omavahel advokaat ja kaitsealune. Teiseks, prokuratuuri ettepanek suhelda kaitsealusega elektrooniliste kanalite kaudu tundub eriti küüniline, kuna on alust arvata, et käesolevas asjas toimus ning ei ole välistatud, et kestab veel ulatuslik jälitustegevus,” nentis Školjar.
Školjari sõnul sõltub üldisemalt vaadates inimese kohtumine advokaadiga ametnike suvast. “Kas te kujutate ette? See prokurör, kes esitab teile süüdistuse, otsustab selle üle, kas te saate advokaadiga kohtuda. Kafkalik olukord. Kuna justiitsministeerium ignoreeris õiguskantsleri arvamust ning ei viinud ministri määrust põhiseadusega kooskõlla, siis järgneb sellele pikk kohtumenetlus, mille eest maksab lõppkokkuvõttes maksumaksja, ehk igaüks meist,” nentis ta.
