Ehkki ümbrikupalga saajaid jääb üha vähemaks, suurendavad majanduslikult keerulisemad ajad survet ümbrikupalkade maksmiseks, selgub maksu- ja tolliameti (MTA), Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Konjunktuuriinstituudi läbi viidud analüüsidest.
“Näeme mõlemapoolset survet – on töötuskindlustushüvitist saavaid töötajaid, kes küsivad tööd “mustalt”, et mitte riigi toetusi kaotada. Ja ettevõtjaid, kellel on kiusatus seda pakkuda ning nõnda konkurentide ees eelist saada,” ütles MTA peadirektori asetäitja Rivo Reitmann pressiteate vahendusel.
Ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettevõtjate seas läbi viidud küsitlus viitab, et ettevõtjad tajuvad ümbrikupalga maksmise probleemi võrdluses aastatagusega sarnaselt ning isegi õrnalt positiivsemana, kuid keerulisem majandusolukord ning ettevõtjate hinnangud olukorrale võivad tuua tagasilöögi.
Kaubanduskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul on senine ümbrikupalkade osakaalu langus toimunud tänu pikaajalisele teavitus- ja ennetustööle, aga rolli mängib ka see, et ettevõtjad hindavad läbipaistvat ettevõtlust rohkem.
“Ettevõtjad peavad aina olulisemaks oma koostööpartnerite usaldusväärsust ning see omakorda vähendab osapoolte soovi osaleda varimajanduses,” märkis Palts.
Ta lisas, et hoolimata tänastest headest tulemustest saab tema vaates suureks katsumuseks olukord, kus tulenevalt koroonakriisist on majandusliku surve all paljud ettevõtted ja nende töötajad ning ahvatlus ümbrikupalka maksta on tavapärasest suurem. Palts avaldas lootust, et töösuhete osapooled ei lähe lihtsama vastupanu teed.
Pikaajaline trend näitab, et ümbrikupalga saajaid jääb aasta-aastalt vähemaks. Kui 2010. aastal sai Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul täielikult või osaliselt ümbrikupalka kuni 16 protsenti töötajatest, siis mullu oli see näitaja ligi 8 protsenti.
Ka ettevõtteid, kes ümbrikupalka maksavad, on jäänud vähemaks ning olulise kahju riigile tekitab neist väike osa – selliseid, kust riigil jääb aastas tööjõumaksudelt saamata enam kui 12 000 eurot, on MTA hinnangul ligikaudu 3 protsenti kõigist ettevõtetest.
Ümbrikupalk on Reitmanni sõnul MTA-l jätkuvalt väga tugevalt fookuses ning probleemi kese on muutunud – üksikute suurte kahjutekitajate asemel on palju väikeseid. MTA kontrollide ja vestluste tulemusena on tänavu juurde määratud kokku 6,4 miljonit eurot makse.
“Vaatame ettevõtteid riskipõhiselt, tehes nii kohapealseid kontrolle kui ka kutsudes ettevõtete esindajaid vestlusele,” selgitas Reitmann.
Ta lisas, et tänavu kuue kuuga on amet nõnda kontrollinud või muul viisil kontakteerunud 1168 ettevõtte esindajaga ja selgitanud, miks MTA vaatest on neil ümbrikupalga risk. “Kolmandik on selle järel ise oma käitumist parandanud. Ülejäänutele vaatame tõsisemalt otsa,” nentis ta.
Ettevõttel aitab MTA teatel maksuasju korras hoida ka maksuameti e-teenus “Maksukäitumise hinnangud”, kust saab ise järele vaadata, millisena ettevõte MTA jaoks paistab ja kuidas puudujääke parandada. Nõnda on võimalik MTA kontrolle ennetada.
Reitmann rõhutas, et vastutus ümbrikupalga vastuvõtmise eest on ka töötajal. “Oleme töötajale määranud kohustuse maksmata tulumaks tagantjärele tasuda, kui on selge, et ümbrikupalk võeti vastu teadlikult,” toonitas ta.
Tänavu on MTA senisest enam tähelepanu pööranud ümbrikupalga maksmisele riigihanke objektidel, näiteks sellel kevadel ja suvel on kontrollide käigus avastatud mitmetelt objektilt registreerimata töötajaid, kes said palka “mustalt”. Reitmanni sõnul on lubamatu, et riigihangete objektidel töötavad ettevõtted, kelle maksuasjad ei ole korras.
“Me teeme koostööd hankijatega ning reageerime ka ise, kui näeme maksurikkumisi. Samuti on oluline, et avalik sektor ise töid tellides ei kasutaks ebaausate ettevõtjate teenuseid ning tellijana pööraks rohkem tähelepanu alltöövõtjate taustale,” ütles ta.
MTA rõhutab, et ümbrikupalka vastu võttes loobutakse olulistest hüvedest. Ümbrikupalga saajad jäävad näiteks ilma haigushüvitisest, töötuskindlustusest ja võimalusest saada õiglast vanemahüvitist.
Samuti annab korrektselt vormistatud töökoht ja ametlik palk seadusandliku kaitse tööandja vastu, kui peaks tekkima tööalane vaidlus.
Ümbrikupalk on MTA hinnangul Eestis jätkuvalt suurim maksuprobleem, mille tõttu kaotas Eesti riik eelmisel aastal ligikaudu 134 miljonit eurot maksuraha. Ülemöödunud aastal oli saamata jäänud tulu 142,1 miljonit eurot, 2017. aastal 147,1 miljonit eurot.
Hinnanguliselt saab töötasu niiöelda ümbrikus 8 protsenti töötajatest ja ligikaudu veerand Eesti ettevõtetest maksab töötajatele osaliselt ümbrikupalka.
, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Konjunktuuriinstituudi läbi viidud analüüsidest.){kind=link}