Mart Helme (EKRE) hinnangul on kriisideks valmisoleku suurendamiseks vaja teha hulk hädavajalikke soetusi, värvata täiendavaid inimesi, korraldada väljaõpet ning läbi viia mitmeid ennetus- ja teavitustegevusi.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) kriisireservi loomiseks on vaja 17 miljonit, kriisivalmiduse tagamise ühekordseteks kuludeks 9,6 miljonit ning siseministeeriumi iga-aastast eelarvet on vaja suurendada 10,8 miljoni euro võrra, siseminister.
Helme sõnul on mitmed analüüsid näidanud, et kriisiks valmistumisel on Eestis “võimelüngad”, kuid riigieelarvest pole raha olukorra parendamiseks eriti eraldatud. Helme toob näiteks Kagu-Eesti tormi ja eriti koroonapandeemia. “Olukorra lahendamisel andsid teravalt tunda puudulikud varud, elanike ja kohalike omavalitsuste vähene teadlikkus,” märgib Helme.
Seni on valitsus siseministeeriumile koroona leviku tõkestamiseks eraldanud neli miljonit eurot, millega kaeti kõige kriitilisemad tegevused. Et uueks kriisiks valmis olla ja sellega paremini hakkama saada, on Helme hinnangul vaja märkimisväärselt rohkem raha.
Paljuräägitud kriisireservi loomiseks vajab siseministeerium aastateks 2021-2024 kokku 17 miljonit eurot, sellest kolm miljonit järgmisel aastal. Lisaks 1200 inimese väljaõppele ja varustusele kulub raha näiteks maastikusõidukite soetamisele.
9,6 miljonit vajab siseministeerium ühekordseteks ostudeks. Näiteks kulub elanikkonna kaitse varude (mobiilsed elektrigeneraatrid, kriisitelgid) soetamiseks 2,3 miljonit; siseministeeriumi asutustele on vaja varustust (merepäästepaadid, isikukaitsevarustus, tormiülikonnad) 1,1 miljoni eest. Kopterite kaamerate moderniseerimiseks ja täiendava meeskonna koolitamiseks kulub 3,8 miljonit. Maismaapiiri mobiilne seireplatvorm (kaamerad, droonid, videotuvastus) läheb maksma 800 000 eurot.
Lisaks soovib Helme, et siseministeeriumi aastaeelarvet suurendataks 10,8 miljoni euro võrra. Selle raha eest tugevdatakse piirivalvet ja kaasatakse rohkem abipolitseinikke (0,8 miljonit eurot), luuakse avalike varjumiskohtade võrgustik ja tõstetakse omavalitsuste kriisivalmisolekut (2,2 miljonit eurot), tõstetakse päästjate ja merepäästjate tehnilist võimekust (3,9 miljonit eurot).
Lisaks läheks eelarvest lisaraha siseministeeriumi asutustes küberturbe võimekuse tõstmiseks (2,2 miljonit eurot), lennukite ja helikopterite võimekuse säilitamiseks (0,9 miljonit) ja täiendava kopterimeeskonna loomiseks (0,5 miljonit).
Samuti on igal aastal vaja juurde 200 000 eurot, et puhastada võsast ja hoida korras Eesti-Läti piiri.
 hinnangul on kriisideks valmisoleku suurendamiseks vaja teha hulk hädavajalikke soetusi, värvata täiendavaid inimesi, korraldada väljaõpet ning läbi viia mitmeid ennetus- ja teavitustegevusi.){kind=link}