Endine õiguskantsler vandeadvokaat Allar Jõks leidis, et valitsus ei oleks tohtinud sellenädalasi piiranguid kehtestada, ja pani ette maskisunni seadustamise.
Justiitsministeeriumi sõnul on aga õigus valitsuse poolel. Nimelt hakkasid alates teisipäevast kehtima mitmed koroonaviiruse leviku tõkestamiseks mõeldud nõuded, nende seas kohustus avalikus kohas maski kanda või nina ja suud varjata.
Jõks lisas, et luges teisipäeval maskikandmise kohustuse korraldust ja selle seletuskirja kohe mitu korda, kuna soovis kontrollida korralduse õiguspära. Seletuskirja järgi peaks valitsus kohustama maskikandmise või suu ja nina katmise avalikes siseruumides üle kogu Eesti selleks, et tõkestada koroonaviiruse järsku levikut, ent Jõksi sõnul ei ole nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses valitsuse võimalike kehtestatavate meetmete nimekirjas maskisundi.
Terviseamet või valitsus Valitsus viitab seletuskirjas küll nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) 28. paragrahvile «Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamine» ja sama seaduse üldvolitusnormile, mis lubab terviseametil nõuda desinfektsiooni, kahjuritõrje või puhastuse korraldamist juhul, kui on vaja tõkestada nakkushaiguse epideemilist levimist. Valitsuse kinnitusel annab just too teine üldvolitusnorm kaudselt õiguse nõuda ka maskikandmist. Samuti on arvesse võetud NETS-i lõiget, mis ütleb, et uudse ja eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks võib rakendada mitmesuguseid nõudeid, meetmeid ja piiranguid.
NETS näeb epideemia pidurdamise lahendusena selliste piirangute kehtestamist, mis on terviseameti ainupädevuses. Teatud piiranguid saab aga kehtestada nii terviseamet kui ka valitsus. Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõuniku Helen Kranichi sõnul võib tervise amet kehtestada maskikandmise kohustuse NETS-i paragrahvi 28 lõike kaks sissejuhatava osa – «Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks võib terviseamet haldusaktiga muu hulgas:…» – alusel. Täpsemalt, sellesse sissejuhatavasse ossa said tema sõnul teadlikult sisse kirjutatud tsiteeritud sõnad. See «muu hulgas» tähendabki, et lisaks seaduse lisas loetletud abinõudele on lubatud ka muud, juhul kui see on põhjendatud ja vältimatult vajalik.
Praegu on see abinõu maskikandmiskohustus. Oluline on ka see, et abinõud oleksid kaalutletud ja põhjendatud, võttes arvesse epidemioloogilisi, laboratoorseid ja kliinilisi andmeid. Kranichi sõnul välistab põhjendatuse nõue kaalutlusõiguse kuritarvitamise ja omavolitsemine nii kohustuste, meetmete kui ka piirangute kehtestamisel on välistatud.
Kranich kinnitas, et nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse niimoodi sõnastatud sissejuhatuse eesmärk on tulevikku vaatav. «Seadusandja ei suuda isegi parima tahtmise korral kõikehõlmavalt reguleerida tulevikus juhtuvat. Lisaks ei ole Eesti haldusõigusele omane eluliste juhtumite väga detailne reguleerimine,» selgitas ta.
Jõks selle selgitusega ei nõustu, vaid tema sõnul on piirangud, mida valitsus saab mugandada, seaduses sõnaselgelt ja ammendavalt loetletud. Nendeks on asutuste ja ettevõtete sulgemine, avalike koosolekute ja ürituste korraldamise keeld ning liikumisvabaduse piirangud. «Lugege, mitu korda tahate, aga maskisundust välja ei loe. Ega üldvolitust, mis võimaldaks valitsusel kehtestada muid piiranguid, mida seadus ette ei näe,» lausus Jõks.
Nimelt on Kranichi viidatud sissejuhatuseski kirjas, et «muid» meetmeid võib kehtestada terviseamet, mitte valitsus. Jõks järeldas, et valitsus on ületanud seadusega ette nähtud pädevust. «Haldusmenetluse seaduse kohaselt on valitsuse määratud kohustus tühine, sest tal puudub selle kehtestamiseks pädevus,» selgitas Jõks.
«Kas tõesti 2020. aasta mais, kui NETS-i muudatused vastu võeti, ei teadnud valitsus/riigikogu, et maskikandmine võiks olla üks abistavatest piirangutest? Kas pärast maid ei olnud ka võimalik NETS-i täiendada?» küsis Jõks ja tegi ettepaneku õigusselguse saavutamiseks valitsuse seatud maskikohustus seadusesse kirjutada.
«Pole vähimatki kahtlust ega kõhklust, et mõtleme ministeeriumites, terviseametis ja riigikantseleis sisuliselt ühtemoodi praeguse õiguskantsleri Ülle Madise, endise õiguskantsleri Allar Jõksi ja kõikide teistega, kes hoolivad, et ühtegi õigust ega vabadust ei piirataks ilma seadusliku aluse, vältimatu vajaduse ega kaaluka põhjenduseta,» sõnas justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Helen Kranich.
Tema sõnul mõeldi sellele juba kevadel, kui seadusesse loodi terviklahendus uue koroonaviirusega toimetulekuks. «Võiks nüüd öelda, et seadus lubab küll terviseametil ja valitsusel erandlikult maskide kandmise kohustust kehtestada, kui teadus seda soovitab,» selgitas Kranich.
